Investorid kuulutasid Swedile sõja

Kohus leidis, et Nord Hill Land Portfolio (NHLP) maksejõuetuse põhjus on raske juhtimisviga, mis seisnes tagatiseta laenu andmises varatule Hollandi tütarfirmale, võlakirjade ostjate eksitamises kinnisvara väärtusega ja võlakirja emissioonitingimuste rikkumises. Maksejõuetus tekkis kohtu hinnangul 2007. aasta lõpus.

Investeeringu tegemisel olid kannatajad valdavalt Swedbanki privaatpanganduse kliendid ja investorid, kes said pangalt soovituse sellesse projekti investeerida. Suur osa Swedbanki klientidest sai võlakirjade omanikuks enese teadmata. Swedbank on oma osalust investeerimisprogrammis ka kinnitanud ja avaldanud, et panga töötaja täitis emissiooni korraldaja nõukogus oma töökohustusi ja et advokaadibüroo Varul hoiab panga eest kontserni emaettevõtja osasid.

Suur osa investoritest on praeguseks koondunud ettevõtte Bond Recovery alla, kes on asunud otsima võimalusi investoritele tekitatud 8,47 miljoni eurose kahju hüvitamiseks. Investoreid esindab oma bürooga Maria Mägi-Rohtmets, kes võitles investorite huvide eest ka kurikuulsas Bakuu-afääris. Bond Recovery on projekti investoritelt viiendiku eest nominaalväärtusest võlakirju kokku ostnud, et koondatud nõuet võitluseks suurendada. 

Pank ei tulnud investoritega kohtuma

Eelmise kolmapäeva pärastlõunal kohtusid kahju kannatanud investorid Kuultuurikatla saalis, et arutada kahe päeva tagust pankrotimäärust, võlakirja emissiooniga seonduvat ja edasisi samme. Swedbank ei soovinud tulla investoritega kohtuma, kuna pangal on Bond Recovery OÜga erimeelsusi NHLPd puudutavates õigusküsimustes. Pank leidis, et infokoosolek ei ole parim viis nendeks vaidlusteks.

Swedbanki vastu nõudeid koondanud investorite esindaja Mägi-Rohtmetsa sõnul on Rumeenia võlakirja emissiooniga seoses investoreid aastaid eksitatud ja esitatud valeandmeid.

Tema kinnitusel on harv, et kohus toob ettevõtte maksejõuetuse põhjusena välja raske juhtimisvea. “Need on väga tõsised etteheited,” tõdes ta. “Kohus leidis, et äriühing on kohustusi rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tegemist on asjaoludega, mis viitavad maksejõuetuse põhjustamise kuriteokoosseisule.”

Mägi-Rohtmetsa sõnul müüs Swedbank oma klientidele usaldust, aga nüüd ei pea pank võimalikuks klientidele selgitada, kuidas ta seda usaldust kasutas.

Kuigi Swedbank on olnud vastustes investorite esindajatele napisõnaline, selgus kolmapäevasel infokoosolekul, et Swedbank on pöördunud mitme investori poole otse, pakkudes võimalust esindada nende huve NHLP pankrotimenetluses. Praegu koondab Swedbank enda ümber investoreid Oliver Ennoki kaudu, keda Swedbank soovis panna emitendi likvideerijaks või juhatajaks.

Swedbanki kommunikatsioonijuht Mart Siilivask märkis, et pank esindab juhtumis oma varahalduse kliente, kellele nad osutasid väärtpaberite haldusteenust. “Privaatpanganduse klientidele pank seda teenust ei osuta ega neid esinda,” lisas Siilivask.

Mägi-Rohtmetsa sõnul on panga ainus võimalus mõjutada nüüd pankrotimenetlust. Tema sõnul ei võta see menetlus aga investoritelt õigust esitada kahjunõue nende isikute vastu, kes on otseselt vastutavad kahju tekitamise eest. “Kõne alla võivad tulla nii tsiviil- kui ka kriminaalõiguslikud õiguskaitsevahendid,” märkis ta. “Pankrotimenetlus on alustatud ja me peame esitama kahjunõuded, paralleelselt vaatama hagiavaldust vastutavate isikute vastu ja esitama kuriteoteate.”

Laen süvendas probleeme

Olulise detailina toob Mägi-Rohtmets välja NHLPga seotud isikute poolt 2012. aastal võetud 220 000 euro suuruse laenu kasutamise, mille tagatiseks oli osa Rumeenias soetatud kinnistuid. Laenatud raha ei kasutatud investorite seisukohalt olulisteks toiminguteks, vaid tasuti juhtimisega seonduvaid arveid.

“Arusaamatult suur summa kulus ka varatu Hollandi tütarettevõtte likvideerimiseks. Samal ajal on 2011. aastast koostamata ja auditeerimata majandusaasta aruanded, sest raha ei jätkunud,” selgitas Mägi-Rohtmets. Ta lisas, et sisuliselt süvendati 2012. aastal laenulepingu sõlmimisega ettevõtte maksejõuetust veelgi ning eelistati teadlikult osasid võlausaldajaid.

“Emissiooni tegijatel oli juba 2010. aastal selge, et ainuke, mida nad vajavad, on aeg, sest see võis sisendada lootust vastutusest vabanemiseks,” ütles Mägi-Rohtmets.

Siilivask lausus, et panga hinnangul oleks projekt vajanud varade realiseerimiseks ja rahulikuks lõpetamiseks veel paari aastat, kuid võlakirjade lunastamise tähtaega ei saanud nad kuigi venitada, sest tähtaja pikendamise otsustas investorite enamus – poolt pidi olema 2/3 kõikidest võlakirjaomanikest.

“Kuna pank ei ole ühelgi hetkel esindanud isegi ligilähedaselt sellist hulka investoreid, pidi võlakirjade lunastustähtpäeva pikendamiseks eksisteerima selge võlakirjainvestorite enamuse tahe,” sõnas Siilivask.

Ta lisas, et Swedbank ei ole nõus kohtu välja toodud pankrotiolukorra väljakujunemise põhjustega ega maksejõuetuse väljakujunemise ajaga. “Kuivõrd kohus ei ole selgitanud, millistest kaalutlustest lähtuvalt on ta selliste seisukohtadeni jõudnud, ei ole ka meie veel valmis andma nendele põhjendustele konkreetseid ja ammendavaid vastuseid,” sõnas Siilivask.

Swedbankil oli mõjuvõim

Bond Recovery alla koondunud investorid näevad kohustatud isikutena eeskätt neid, kel oli tegelik kontroll investeerimisprogrammi juhtimise üle. Üks neist oli Swed­bank, kes oli osaline ka nõu­kogu juhtimises, ütles investoreid esindav vandeadvokaat ­Maria Mägi-Rohtmets.

“Taolistel juhtudel on lapsik tugineda vastutusest vabanemiseks äriseadustikust tulenevatele formaalsustele. Isikud, kes langetasid kahjulikke otsuseid, vastutavad solidaarselt, mis tähendab, et investoritel on õigus valida, kelle poole neist kahjude hüvitamiseks pöörduda,” sõnas Mägi-Rohtmets.

Advokaadid on pöördunud pretensiooniga Swedbanki poole. “Swedbank ei ole esitanud ühtegi sisulist vastuväidet, mis lükkaks ümber pretensioonis toodu. Valitud on vaikiv ignoreerimistaktika,” sõnas Mägi-Rohtmets.

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivase sõnul on alusetud väited, et Swedbank vastutab ka selle eest, et on eksitatud investoreid ja tegeletud kelmusega. “Võlakirjade väärtuse olulise languse peamine põhjus on meie hinnangul siiski 2008. aastal puhkenud globaalne finantskriis ning seda võimendanud Ida-­Euroopa kinnisvarakriis, mistõttu muud investeerimisriski realiseerumise põhjused on meie hinnangul otsitud või väheolulised,” märkis Siilivask. Ta lisas, et nad on täitnud ja täidavad ka edasi hoolsuskohustust oma klientide suhtes.

“Pankrotimenetluses meie hinnangul kitsenevad kõigi investorite võimalused mis tahes hüvitist saada ja eeldasime, et ettevõtte rahulik likvideerimine andnuks investorite jaoks paremaid tulemusi,” sõnas Siilivask. “Võlakirjainvestorite enamus otsustas aga hiljutisel hääletusel võlakirjade lunastustähtaega mitte pikendada ja seeläbi alustada pankrotimenetlust.”

Praegu loodab pank sellele, et ettevõtte varad realiseeritakse parima võimaliku hinnaga, nii saaksid investorid tagasi võimalikult suure osa oma investeeringust.