Leia ahela nõrgim lüli

Elektroonikafirma AS Enics Eesti teeb igapäevaselt koostööd rohkem kui 300 erineva tarnijaga üle maailma. Enics Eesti tarneahela juhi Pille Murgelji sõnul peavad nad väga oluliseks pikaajalist koostööd oma partneritega, kuna materjalid, mida kasutatakse, on kvaliteeditundlikud. Samuti on enamiku materjalide tarneaeg väga erinev, varieerudes mõnest päevast kuni isegi ühe aastani.

Suhtlus tarnijatega on üles ehitatud kahel tasandil – operatiivsel ja strateegilisel. Operatiivsel tasandil tegeletakse igapäevaste prognooside ja tellimuste haldamisega, jagatakse infot materjalide vajaduste muutuste ja materjalide saadavuse kohta. Samuti koordineeritakse vajaliku info liikumist lõppkliendilt tootjani ja tagasi. "Kohtumised ja muul moel suhtlus tarnijatega on igapäevane ja vastavalt vajadusele, kuid pigem rohkem kui vähem,“ lisas Murgelj.

Strateegilisel tasandil tegeletakse lepingute sõlmimisega, hinnaläbirääkimistega, tarnelahenduste arendamisega ning ka ühtsete võimaluste leidmisega koostöö suurendamiseks ning tugevdamiseks.

Enicsil on globaalselt väga palju erinevaid tarnijaid. Kaheksa tehase kohta on rohkem kui 2000 edasimüüjat ja tootjat. Seetõttu on loodud globaalne tarnijate hindamise süsteem, mis aitab jälgida koostöö efektiivsust tarnijatega eri aspekte arvestades. "Vastavalt sellele saame anda partneritele faktidel põhinevat tagasisidet ja arendada ning parendada koostööks olulisi külgi,“ selgitas Murgelj.

Tarnijate hindamissüsteemi kriteeriumite hulka kuuluvad tarnekindlus, tarnitavate materjalide kvaliteet ja hindade konkurentsivõime. "Samuti hindame seda, millised lepingud on tarnijatega sõlmitud ning milliseid meie tööstuse jaoks olulisi standardeid ja nõudeid oma ettevõtetes rakendatakse,“ lisas Murgelj. Ta märkis, et oma koht hindamissüsteemis on ka kommunikatsioonil, proaktiivsusel ning probleemide lahendamise kiirusel. Samuti hinnatakse seda, kuidas suudavad tarnijad materjalide vajaduste kiire muutusega toime tulla ning milliseid lahendusi pakutakse paindlikkuse tagamiseks.

Igale kriteeriumile on määratud miinimum- ja maksimumpunktid, millele vastavalt kujunevad tulemused, mida jagatakse ka oma koostööpartneritega. "Elus on ikka nii, et kes teeb, sel juhtub – samuti on ka meie ja tarnijate vahel,“ lausus Murgelj. Tema sõnul pole tarnijate hindamisel küsimus see, kas või kellel juhtub, vaid see, kui vähese kahjuga suudetakse  probleemid ja väljakutsed lahendada.

Tarnijaid hinnatakse korra kvartalis

Tarnijate hindamist tehakse kvartaalselt ning samas rütmis on üles ehitatud ka kvartaalsed kohtumised, kus tutvustatakse hindamise tulemusi ning arutatakse läbi, mida on vaja muuta selleks, et saaks koostööd jätkata ja mis töötab hästi. "Kui meie tarnijad on tugevad kõigis hindamissüsteemis olevates punktides, aitab see meil kasvada koos olemasolevate klientidega ning võita ka uusi kliente üle maailma,“ selgitas Murgelj, kes oli veendunud, et nii kasvavad ka tarnijad ning luuakse mõlemale osapoolele kasulik olukord.

Murgelj oli veendunud, et ükski koostöö ei tööta ühepoolselt ehk nii nagu Enicsis hinnatakse tarnijaid, hindavad tarnijad ka neid. "Meie tarnijatele on tarnekindluse suurendamiseks oluline, kui täpselt me suudame ennustada tootmiseks vajalike materjalide koguseid vähemalt poole aasta ulatuses,“ rääkis Murgelj.

Kogu suhtluse ja koostöö tagamiseks on Eestis loodud rohkem kui kahekümne inimesega mitmetasandiline ostuorganisatsioon. Lisaks sellele on olemas ka globaalne Enics Grupi vastav üksus.

ASi Salvest juhatuse liikme Lauri Betlemi sõnul on neile kõige olulisem toodete kõrge kvaliteet, mistõttu ka tarnijaid valitakse eelkõige nende kvaliteedist lähtuvalt. "Ligi 80% toorainest tuleb meile saja kilomeetri raadiusest, mistõttu tunneme oma tarnijaid hästi ning suure osaga oleme koostööd teinud juba väga pikka aega,“ lisas Betlem. Tema sõnul on pikaajalise koostöö alus ühine arusaam, millised asjad on osapooltele olulised.

Betlem peab Salvesti poolt kõige olulisemaks kommunikeerida võimalikult täpselt oma ootusi ja tarnija poolt nendest kriteeriumitest kinnipidamist. "Kui see on paigas, on mõlemal osapoolel kindlus,“ märkis Betlem. Kindluse all peab ettevõte silmas kindlust nii kvaliteedis, õigeaegsetes tarnetes, kogustes kui ka hinnas. "Just kindlus konverteerub lõpuks rahaks ja raha ei taha keegi kaotada,“ lisas Betlem, kelle sõnul peab ka põllumehel olema kindlus, et selle, mis ta kevadel maha paneb, temalt ka sügisel saagina ära ostetakse.

Betlem ütles, et oluliste tarnijatega kohtutakse vähemalt korra aastas - et võtta kokku möödunud aasta ja leppida kokku järgnevas. "Samas kui on näiteks kurgihooaeg, siis suhtleb meie ostuinimene põllumeestega igapäevaselt,“ rääkis Betlem, kes peab tootmise planeerimise seisukohalt äärmiselt oluliseks teada, mis päeval kellelgi põld kurke annab.

"Loodust ei saa me mõjutada, peame planeerima tarned ja tootmisplaani sellest lähtuvalt,“ lisas Betlem naljatledes, et teatud aegadel on Salvesti ostuinimene rohkem logistik kui ostja. Seega suheldakse tarnijatega täpselt nii tihti, kui see on vajalik mõlemat poolt rahuldavaks koostööks.

Oodatakse lubaduste täitmist

Lumesahku tootva OÜ Meiren Engineering tootmisosakonna juhataja Tarmo Laanela sõnul on tarnijate puhul kõige olulisem see, et partner teeks seda, mida ta on lubanud, ehk kui on lubatud teatud hinnaga teatud koguses kaupu teatud tähtajaks, siis need ka jõuavad selleks ajaks kohale. Oluline pole seejuures, et kui tarnija jääb kaks nädalat kauba kohaletoimetamisega hiljaks,  pakub ta kompensatsiooniks 20% hinnaalandust. "Täpsus on kõige olulisem, kuna oleme oma töö korraldanud ju tarnijate tähtaegade järgi,“ lisas Laanela.

Tarnesuhete hindamiseks kasutatakse ettevõttes ISO kvaliteedisüsteemi, mille kaudu üks kord aastas tarnijaid hinnatakse. Laanela peab iga-aastast hindamist väga oluliseks, kuna eelneva aasta väga häid hinnanguid on kerge rikkuda. "Me ei garanteeri kunagi, et tarnija jääb tarnijaks ka järgmisel aastal, kui kvaliteedis on olnud langus,“ selgitas Laanela. Seetõttu hoitakse ettevõttes pidevalt silmad lahti, et kui midagi juhtub, oleks võtta varuvariant ning niiviisi riske hajutada.

Kohtumised tarnijatega sõltuvad peamiselt sellest, kui tihti kaupa tarnijatelt ostetakse ning kui kaugel nad paiknevad. Nendega, kellelt hangitakse kaupu tihemini, on ka kohtumisi rohkem. Nendega, kellelt ostetakse vähem või kes asuvad kaugemal, kohtutakse ka vähem.

Laanela sõnul apsakaid tarnijatega ikka juhtub, kuid see on pigem hea. "Apsakad näitavad ära firma õige pale,“ märkis Laanela. Näiteks kui firmaga, kellel on koostöö toimunud 40 aastat, peidab pea probleemide puhul liiva alla, on selge, kellega tegu. Seetõttu peab Laanela apsakate järgset käitumist tarnesuhete puhu väga oluliseks, kuna tänu neile tead, kuidas ja millal partneritele loota saab.

Tarnijatega suhtlus on ettevõttes tootmisosakonna juhataja vastutusalas, kuna organisatsioonis on 15 inimest ning eraldi positsiooni ei saa ettevõte veel endale lubada.

Vooditekstiilide tootja AS Wendre ostuosakonna juhi Janek Õsso sõnul kasutatakse ettevõttes tarnesuhete hindamiseks peamiselt kahte lähenemist. Paljude suurklientide poolt on sisse kirjutatud, kuidas ettevõte peab tarnesuhteid haldama ning sellest oma tegevuses ka lähtutakse. "Partnerid eeldavad meiega koostööd tehes, et me jälgime nende etteseatud kriteeriume ka oma teiste partneritega suhtlemisel,“ selgitas Õsso.

Partnersuhetesse sisse kirjutatud reegleid on üha rohkem hakatud rakendama ka igapäevaselt väiksemate tarnijatega suhtlemisel. Reeglid hõlmavad nii tarnijate auditeerimist, erinevaid mõõdikuid, prognoose, tarneahela pikkust, kvaliteedinorme kui paljut muud.

Tarnijad integreeritakse tootmisprotsessi

Õsso sõnul üritavad nad tarnijate arvu hoida väiksena, mis lubab tarnijaid rohkem tootmisprotsessi integreerida. Kõige olulisemaks peetakse tarnetäpsust, toote kvaliteeti, toodete saatmist vastavalt kokkulepitud tingimustele, toodete tükiarvu ja praagiarvu saadetise kohta. Kõikidele tarnijatele saadetakse tagasisideraporteid, kus on kirjas, kuidas neil läheb, millega rahul ollakse ning mis võiks paremini olla.

Õsso sõnul hinnatakse tarnijate saadetavaid raporteid eelkõige siis, kui tarnijal läheb hästi. Kui halvemini läheb, siis raportid niivõrd oodatud ei ole. "Kuna meil on palju suhtlust Aasia riikidega, siis mentaliteet osa riikide puhul pole senini veel see, mida ootame,“ selgitas Õsso.

Kohtumisi tarnijatega korraldatakse regulaarselt. Peamiste partneritega toimub vähemalt kord aastas kohtumine tarnijate juures. Strateegilise tähtsusega tarnijatega, kelle sisend mõjutab ka juhttoote kvaliteeti, toimuvad kokkusaamised kvartaalselt. Õsso sõnul eelistatakse kohtumisi korraldada eelkõige tarnijate juures, kuna nii saab neist parema ülevaate. Igal aastal tehakse ka tarnijate auditi raames füüsiline ülevaatus, mida teeb partneri juures kas Wendre ise või ostetakse teenusena sisse.

Selle aasta algusest on Wendre üha enam hakanud tähelepanu pöörama sellele, kas tarnijad saaksid rohkem projekte üle võtta. Näiteks tootmise ettevalmistusel, et suurendada tarne kiirust ning hoida kokku kulusid. Õsso tõi näiteks kangaste ettevalmistuse, mis sel aastal koliti Hiina tarnija juurde - kui varem valmistati kangaid ette Wendre enda tootmishoones, siis nüüd tehakse seda tarnija juures.

"Seni on osa tootmisprotsessist tarnijate juurde viimine end väga hästi õigustanud, hoiame kokku kulusid ning oleme muutnud protsesse efektiivsemaks,“ selgitas Õsso. Kuna muudatused on end igati õigustanud, mõeldakse üha rohkem erinevate projektide tarnijate juurde viimise võimalustest.