Arengufondilt oma ettevõttele GrabCAD algstaadiumis investeeringu saanud Hardi Meybaum tunnistas, et tal oli pidev kartus, et riigile kuuluv Arengufond võib minna mõne ministeeriumi alluvusse ja ametnikud hakkavad talle tegevusi dikteerima.
- Hardi Meybaumi hinnangul on riigiasutustelt tulnud investeeringud löiigse stressi põhjustajad. Foto: Raul Mee
Äripäevale antud pikemas usutluses ütles praegu USAs viibiv Meybaum, et on põgusalt kursis Arengufondi ümber toimuvaga, kuid erilisi tundeid fondi laialisaatmine temas ei tekita. Ta tunnistab, et ei ole asutuse viimase aja eesmärkidega kursis ja seetõttu on tal raske hinnata, kas riigikogu plaanid on õigustatud või mitte.
"Kui meie (GrabCADiga - toim) alustasime viis aastat tagasi, siis oli pea võimatu või üsna raske riskikapitali üldse kaasata. Selles mõttes oli Arengufondist kasu, et me saime oma esimese raha tõstetud ja see aitas meil Eestist välja liikuda ja uusi investeeringuid kaasata," meenutas Meybaum.
Kui aga praegust aega vaadata, on maailm tema hinnangul märgatavalt muutunud. "Eestis on oluliselt rohkem ingelinvestoreid, kes teevad varajase faasi investeeringuid. Oluliselt rohkem on inimesi, kes on valmis osaluse eest töötama ettevõtetes ja on olemas internetiplatvormid, mille kaudu on Eesti ettevõtetel võimalik raha tõsta igalt poolt mujalt. See oluline osa, mida nad siin 5-6 aastat täitsid, minu arvates enam nii kriitiline ei ole," kõneles Meybaum.
Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa ütles eile, et Eestil peab olema avalik asutus, mis tegeleks uue majanduse ja varase faasi investeeringutega. Meybaum ütles selle kommentaariks, et oleneb, mis on selle asutuse eesmärk. Kui see on investeerida ettevõtetesse, siis tema selle koha pealt liiga optimistlik ei oleks.
"Ma mäletan, kui Arengufond meisse investeeris, siis mu pidev mure oli see, et kuna ta on riigi ettevõte, äkki ta on homme rahandusministeeriumi all," meenutas Meybaum. "Kui mina oleksin praegu üks ettevõtte juht, kellesse Arengufond on investeerinud, siis see segaks mind. See, mis praegu toimub, segaks mind, sest ma pean oluliste tegevuste kõrval muretsema, et äkki tuleb uus ametnik, kes hakkab mulle ütlema, kas ma tohin seda inimest palgata või mitte," rääkis ta.
Riskikapitalistiga on sellevõrra lihtsam, et siis on väga selge, et raha tuleb temalt. Riskikapitalist on ettevõtte juhatuses ja tema eesmärk on Meybaumi sõnul ettevõte võimalikult suureks kasvatada ja ettevõtte juhti alati toetada.
Meybaum tõi näiteks Iisraeli, mida peetakse USA järel maailma teiseks tehnoloogiakeskuseks. Seal kasutati sellist varianti, et riik investeeris riskikapitalifirmadesse põhimõttel, et poole rahast pidid ettevõtted ise leidma ja ülejäänu tuli riigilt. "See mudel oleks päris huvitav, sest siis on korralik tasakaalustatud lähenemine ja ettevõte võtab raha ikkagi riskikapitalifirmalt."
No component for type: contentPartInfopank
Meybaum leiab, et tegelikult ei ole vahet, kas on olemas eraldi asutus, kes aitab idufirmasid. "Oluline on, et oleks mõjuvõimas hääl, kes otsustuse juures oleks ja ütleks, et kui tahame rohkem tehnoloogiaettevõtteid, siis me peaksime nii ja nii tegema, keskenduma sellistele asjadele," ütles ta.
Seotud lood
Ettevõtlusminister Liisa Oviir soovib kogu Arengufondi investeerimistegevuse suunata KredExisse, Startup Estonia tagasi EASi alla ning seire võiks viia riigikogu kantselei juurde.
KredEx võtab lähitulevikus Arengufondilt investeeringutega seotud tegevused üle, asutused peavad seda asjade loomulikuks käiguks.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”