Sester lubab ettevõtjatele selgust lähinädalatel

Maksu- ja tolliamet on taolise juhendi juba teenusmajanduskoja ettepanekul välja töötanud. 

Järgneb intervjuu rahandusminister Sven Sesteriga. 

Mis olid olulisimad asjad, mida arutasite eile ettevõtlusorganisatsioonidega ümarlaual, mida otsustati ja mis saab edasi?

Laua taga olid tööandjate keskliit, kaubandus-tööstuskoda, EVEA ja teenusmajanduse koda, lisaks maksu-ja tolliameti esindajad koos peadirektoriga. Kokkusaamise eesmärk oli selgelt tunnetada, mida ühel või teisel teemal arvavad ettevõtlusorganisatsioonid, kes tegelikult esindavad sadu, kui mitte tuhandeid ettevõtjaid. Kolm teemat olid laual.

Üks teema oli töösuhte või muu aktiivse tulu teenimise maskeerimine kapitalitulu vormi taha, teistpidi öeldes, et on tööleping, aga vorm on ettevõtluse käigus nn näiliku teenuse osutamine töösuhte varjamiseks.

Teine teema oli aktiivse ja passiivse tulu eristamine just olukorras, kus tulu saaja on üheaegselt nii aktiivses vormis, ta on töötaja, aga ka samal ajal passiivses vormis, on osaluse omanik. Sel puhul väljamaksed palk versus dividendid.

Kolmas teema oli nn laisk raha, dividendide maksustamise atraktiivsemaks muutmine küpsetele firmadele.  

Ühiselt tõdeti, et juhendist, mille on maksuamet tänaseks avalikult esitanud, peaksid kõik osapooled ühtemoodi aru saama. Ka rahandusministeerium teeb lähitulevikus põhjalikuma juhendi. Sellise juhendi olemasolu annab selgelt arusaama, kuidas seadusandja näeb ühe või teise seaduse rakendumist ja tegutsemisviisi.

Organisatsioonid andsid eile ka selged sisendid, kuidas nemad näeksid seda, milliseid kriteeriume peaks juhend sisaldama, kui me räägime nn näiliku teenuse osutamisest. Lähinädalatel saame sellise juhendi, mida ettevõtjatele näidata.

Mis puudutab dividendide maksustamise atraktiivsemaks muutmist, siis kõik organisatsioonid nentisid, et iseenesest on maksude vähendamine alati positiivne. Organisatsioonide sees oli ka mingil määral eriarvamusi. Tööstus-kaubanduskoja esindaja ütles, et tema kogemus on näidanud seda, et erinevate maksude vähendamisega on üldjuhul kaasnenud mingite muude maksude tõusmine. Ta nentis, et selles on oma riskikoht. Aga näiteks teenusmajanduse koda oli väga positiivne, ütles, et selline laisa raha turuletoomine võimaliku atraktiivsuse suurendamise näol oleks väga positiivne. Siin me ei jõudnud eraldi mingitele kokkulepetele, see ei olnud ka eesmärk.

Kas ettevõtlusorganisatsioonidel oli konkreetseid ettepanekuid?

Jah, olid väga konkreetsed ettepanekud, kuidas võimalikku teenuslepingut ja võimalikku töösuhet eristada. Peab olema selgelt fikseeritav, alates sellest, et kui on teenuse osutamine, siis sel juhul peab muretsema töövahendid teenuse osutaja ise, kuni selleni välja, et suvepäevad peaks maksma ise. See on kuldaväärt informatsioon ja kõike seda võtame arvesse juhendi väljatöötamisel.

Kas seadusandja ei tahaks kaaluda korralikku töö- ja maksureformi, mis puudutab tööjõumaksude muutmist, sotsiaalmaksule lae seadmist, maksupõranda kehtestamist?

Lõpuks muudatused koosnevadki erinevatest väikestest muudatustest, mis kokku annavad suuri muudatusi. Eile oli ka laua peal sotsiaalmaksu lae teema. See teema oli üleval ka koalitsiooniläbirääkimistel pool aastat tagasi. Sel hetkel olid kõik koalitsioonipartnerid sunnitud tegema oma ideedes teatud järeleandmisi, näiteks 2protsendilise sotsiaalmaksu langetamise asemel on 1 protsent. Sotsiaalmaksu lae kehtestamise olime sunnitud tagasi võtma, kuna lihtsalt kõik maksab reaalselt raha igapäevases riigieelarve kontekstis.

Me leppisime selles kokku, et teeme lähitulevikus fiskaalpoliitika teemal eraldi kohtumisi ettevõtjatega, kuna see ei olnud algul põhipäevakorrapunktina laual.

Millal võiksid hakata muudatused kehtima?

Iga muudatuse puhul peavad valmis olema kõik osapooled. Kindlasti on väga oluline ka see, et kui tegemist on seadusandliku muudatusega, peab olema parlamendi enamus nõus ühe või teise muudatusega.

Liigume selles tempos, et kõigepealt analüüs, analüüsist tulenev kulude-tulude prognoos ja sealt pealt võimalikud läbirääkimised, ja kui läbirääkimised jõuavad positiivse tulemuseni, siis sealt edasi juba konkreetne seadusandlik menetlus.