Kristjan Port: loll teeb liiga palju tööd

"Kas otstarbekam on joosta üks kord 60 kilomeetrit või kuus korda 10 kilomeetrit? On ju selge, et viimane on mõistlikum," nentis Port, kelle sõnul on muutuse ellu kutsumiseks vaja kordumist. Regulaarselt trenni tehes võib siis ka süüa seda, mille järgi soov on, nentis Port, kelle sõnul teeb inimene iga päev tervelt 250 toiduga seotud otsust, kuigi teadlik on ta ehk paarikümnest.

Tööl rabamise kohta rääkis Port, et osa töö tegemist on võimalik edukalt simuleerida ja arukamad seda teevadki. Ta viitas meditsiini, õiguse ja finantsvaldkonna töötajate seas tehtud uuringule, milles vaadeldud inimesed jagunesid tööpostil kolme gruppi. 

Esimene seltskond töötas nädalas 80-100 tundi ja neid peeti headeks töötajateks. Teine grupp ei jaksanud selle tempoga sammu pidada ja ütles selle välja – kuna nad palusid oma koormust vähendada, siis ei olnud hinnang nende tööle nii kõrge. 

Ja siis oli veel kolmas seltskond inimesi, kes korraldasid asjad sedaviisi, et nad ei olnud kontorikaaslaste silma all. Nad ei teinud nii hirmus palju tööd, aga keegi ei saanud sellest teada ja välja paistis, nagu oleksid nemadki rabanud 80-100 tundi nädalas. Hinnang nende tööle oli samuti ülihea. 

"Seega kui sa oled loll, siis sa töötad palju, küsid endale vaba aega või hüppad katuselt alla," nentis Port.

Spodibioloogi sõnul vajab iga inimene puhkeaega, aga töö sellest ju ei hooli. „Töö otsib sobivaimat inimest, kes ta ära teeks!“ 

Lõpetuseks tuuletas Port meelde, et ei ole mõtet püüda olla surematu. Pordi ettekande teemaks olid nn mamilid – „middle-aged men in Lycra“ ehk keskealised mehed lükras –, kes püüavad taaselustada oma nooremat mina. Pordi kinnitusel on see küll narkootikumidest etem viis end õnnelikuna tunda, aga surematuse poole püüdlemine ei lähe läbi. "Nii et võtke mõnusalt!" soovitas Eesti tuntuim spordibioloog.