Looduskiviturul tihe rebimine

Tootmises looduslikku kivi kasutavatel ettevõtetel tuleb tooraine küll importida, ent valmistoodangut hindab nii kohalik kui ka ekspordiklient, kirjutab 19. novembri Äripäev tööstuse rubriigis.

Tooraine pärineb enamasti Euroopast. Kiviprojektidega tegelev OÜ Hansakivi hangib looduskivi Euroopa vanimatelt ja tuntumatelt kivide hulgimüüjatelt Itaaliast ja Hispaaniast. "Verona ja Carrara on ühed vanemad ja tuntumad piirkonnad, kuhu on koondunud enamik kivide vahendajatest," märkis ettevõtte juhataja Priit Hanson. "Seal tegeletakse nii kivide kaevandamise kui ka importimise ja eksportimisega,“ tutvustas ta looduskivide päritolu.

Hansakivi, mis toodab looduskivist valamuid ja täidab suuremahulisi kiviprojektide tellimusi, vahendab Eesti klientidele üle saja erineva kivimi. "Neid läheb tavaliselt vaja väiksemates kogustes. Seetõttu on Itaalia koostööpartnerina parim lahendus," märkis Hanson. "Sealt on võimalik hankida pea kõiki kivimeid üle maailma – olgu see maailma kõige vanem ja kuulsam marmor Carrarast või mõni eriti eksootiline türkiissinine graniit Brasiiliast.“

Kive tellitakse ka Aasiast

Suuremate projektide puhul hangib Hansakivi kivid otse Hiina või India kaevandustest. Hind on seal oluliselt odavam, mis on Hansoni sõnul suurte mahtude puhul ainuvõimalik lahendus Eesti ehitusturul.

Sealjuures rõhutas Hanson, et Aasiast tellimine nõuab pikaajalist kogemust ja usaldusväärset koostööd kindlate partneritega. "Vastasel juhul ei või iial teada, milline üllatus võib oodata konteineri uksi avades,“ nentis Hanson.

Kuigi enamik toormaterjalist pärineb piiri tagant, on klientidel teatud huvi ka Eesti paekivi vastu. "Eesti on tuntud paekivi poolest. Näiteks Rootsis on selle vastu teatud huvi olemas ja seetõttu leidub kliente, kes tellivad Eesti paekivist tooteid,“ selgitas OÜ Granitop juhatuse liige Urmo Jaaska. Seejuures on paekivi ainus looduskivi, mida Eestis leidub. 

Transport tõstab toote hinda

Toodete hinda mõjutab kivi omahind, tellitav kogus, hankeriik ja transpordikulu. "Transpordikulu lisandumine kivi hinnale on paratamatu, sest enamik materjali tuleb sisse tuua välismaalt,“ selgitas hinna kujunemist kivitöötlemistehase OÜ Liidukivi juht Marko Bronzov.

Hanson tõi näiteks, et kui esimese sordi Carrara marmori töötasapinna ruutmeetri hind algab 140 eurost, siis kvartsist toodetud Carrara mustriga kivi ruutmeetri hind algab 277 eurost. Materjali hinnale lisandub töötluse ja paigalduse hind, mis sõltub objekti keerukusest ja eripäradest.

Looduskiviga tegelevate ettevõtete juhid laususid kui ühest suust, et turu olukord on hea ja käibenumbrid näitavad kasvutrendi. Bronzovi sõnul on kivist töötasapindu, kaminasimsse, sise- ja välistreppe ning aknalaudu valmistava ettevõtte tootmismahud ja käive aasta-aastalt kasvanud. Mahu poolest on ettevõtte tehtud tööde hulgas olulisel kohal ka suurtele kruiisilaevadele tehtud tööd, lisaks on kiviga sisustatud eksklusiivsemaid kasiinosid ning hotelle.

Töötasapindu valmistava ja müüva OÜ Granitop juhatuse liikme Urmo Jaaska hinnangul annavad kasvunumbrid alust optimismiks. Samas nentis ta, et välisturgude ebakindlus sunnib ettevõtjat siiski ettevaatlikkusele.

Ka Hansakivil on Hansoni sõnul hakanud järjest paremini minema."Eesti ehitusturg on hoo sisse saanud ja hetkel on käsil mitu huvitavat hanget. Loomulikult vaatame ka järjest rohkem põhjanaabrite poole, sest ainult Eestis tegutsedes on keeruline hakkama saada ning konkurents Eesti mahtusid arvestades on ülisuur,“ rääkis Hanson.

Parim reklaam on sõbra soovitus

Jaaska hinnangul on eraklientide puhul parimaks reklaamiks isiklik soovitus. Nii leiavad kliendid ise ettevõtte üles. Äriklientide leidmisel on olulise tähtusega väsimatu lobitöö. Pidevalt pildil olemiseks teevad ettevõtted trüki- ja internetireklaami erialaajakirjanduses, kasutatakse ka moodsamaid  multimeedia võimalusi. "Eduka äri tagatiseks on pikaajalised koostööpartnerid,“ lisas Bronzov.

Kliendid hindavad professionaalsust

Bronzovi sõnul määrab klientide eelistuse materjal ja värvus. "Hinnatundlikkuse poolest on kliendid erinevad, kuid üldjuhul määrab kivi valiku selle materjal ja värvus,“ selgitas Bronzov. Lisaks materjalile ja hinnale mõjutavad klientide soove disain ja kvaliteet. "Kvaliteet on tänaseni olnud meie edu võti,“ märkis Jaaska.

Jaaska sõnul eelistavad kliendid looduskivist töötasapindu, kuid kasutatakse ka kunstkivi. Järjest populaarsemaks on muutumas kvartskivi - ligi 80 protsenti eestlastest eelistab seda köögitasapinnana, kuna see on valmistatud 93 protsendi ulatuses looduslikust kvartsist, millele on lisatud erinevaid sidusmaterjale, tänu millele on saadud eriti tugev ning vastupidav materjal, mis kestab köögis puhtana aastakümneid. "Tehnoloogia selles valdkonnas on arenenud tohutult palju ja toodetakse kvartse, mis on täiesti sarnased loodusliku kivi mustriga,“ selgitas Hanson.

Nõudlus looduskivi järele sõltub väga palju majanduse üldisest käekäigust. "Kindlasti ei ole kõigile turgu ja vahepeal õitsengut nautinud väikeste vahendajate aeg hakkab otsa saama,“ nentis Jaaska. Ta lisas, et kindlus tuleviku suhtes mängib olulist rolli renoveerimis- ja ehitamisotsuste langetamisel.

Hansoni sõnul on tulemuste loomine ettevõtte enda kätes. "Tuleb ise pingutada selle nimel, et turgu jaguks,“ märkis Hanson.

Suur osa toodangust läheb ekspordiks

Suur osa kivitöötlemistehase OÜ Liidukivi toodangust läheb välismaale, Eestis müüdava osakaal on praegu väga väike. "Sõltuvalt sihtriigist pakume kas ainult toodet või täisteenust koos paigaldusega. Esimesel juhul teevad mõõdistamise ja paigalduse meie koostööpartnerid,“ selgitas ettevõtte juht Marko Bronzov.

Ka Granitop ekspordib suurema osa toodangust, pakkudes koostöös välispartneritega täisteenust. "Välisriigis kanna kinnitamine on keeruline ja pikaajaline protsess. Eesti ettevõttel on sama toodet koduturul tegutseva välisfirmaga võrreldes keerulisem müüa isegi soodsama hinnaga," märkis ettevõtte juhatuse liige Urmo Jaaska. Ta lisas, et kindlasti peab ennast võimalikult hästi tutvustama. Ehk võimalikult palju peab ära tegema konkreetse riigi keeles, mitte jääma lootma ainult inglise keelele,“ rääkis Jaaska oma kogemustest.

Hansakivil, mis on tegutsenud pea kümme aastat, on Põhja-Tallinnas oma kivitehas. "Saame tänu sellele toota toorlehtedest erinevaid köögi- ja vannitoatasapindasid või keeruka kujuga kaminasimsse," märkis ettevõtte juhataja Priit Hanson. Ettevõttel on tekkinud hulk kliente Soomes ja Rootsis, enim on kasvanud Soome eraisikutest tellijate arv.