Söödatootjatel kliendid kadunud

Ebakvaliteetse sööda kasutamisel võivad olla katastroofilised tagajärjed Heino Lõiveke, Eesti Taimekasvatuse Instituut

Põllumehe vana tarkus kinnitab, et lehm lüpsab suust, kana muneb nokast. Ehk teisisõnu toodangu hulk ja kvaliteet sõltub sellest, kuidas ja millega loomi või linde sööta.

Ebakvaliteetse sööda kasutamise tagajärjed võivad linnu-ja loomakasvatustele olla katastroofiliste tulemustega. Nii hukkus Suurbritannias 1960. aastatel üle 100 000 kalkuni mükotoksiine sisaldava sööda tõttu, nõukogude perioodil surid Venemaa lõunapoolsetes oblastites nuumsead mükotoksiiine sisaldava sööda tõttu kombinaatide kaupa.

Söödakvaliteedi kõige ohtlikumad rikkujad ongi mikroseente ja bakterite tekitatud toksiinid, vähemohtlik on sööda toiteväärtuse alanemine, mis ei põhjusta loomadele akuutseid tervisehäireid ja surma. Müko- ja bakteritoksiinide esinemine söötades põhjustab kroonilisi või akuutseid tervisehäireid, eelkõige maksa, neerude ja vereloome häireid. Halveneb loomade söödakasutus, tervis, produktiivsus ja sigivus, tekitavad abordid jne.

Paljud toksiinid kanduvad ka toodngusse - piima, võisse, juustu, lihasse, munadesse. Algtoodangu töötlemisel termiliselt, pastöriseerimisel või fermenteerimisel toksiinid lagunevad vaid vähesel määral, kui üldse. Seega jõuavad ohtlikud ained ka inimese toidulauale ja tema organismi, kus kutsuvad esile eelloetletud ja muid tervisehäireid.

Kui sööt on mikrobioloogiliselt ohutu, kuid vähese toiteväärtusega, kulub seda tootmises rohkem ja puudujäävate komponentide osa tuleb korvata nn jõusööda ja mineraalsete söötadega, mis tõstab vastavalt toodangu omahinda. Seega majanduslik külg kannatab, kui söötade kasvatamisel või valmistamise protsessis (teravilja kuivatamine, silo valmistamine) ei ole kinni peetud vajalikest nõuetest. Tehnoloogiliste nõuete eiramine - näiteks jäetakse koristatud vili kauaks eelpuhastamata ja kuivatamata - tekitab hallitust ja isekuumenemist.

Kui silomass ei ole korralikult tihendatud, arenevad hallitusseened ja nende toksiinid, süsivesikute vähesusel tekib piimhappelise käärimise asemel võihappeline käärimine, mis on põhjus, miks teraviljas või silos toksiine esineb. Üldteada on fakt, et ebakvaliteetse sööda kasutamisel piimast head juustu ei saa.

On ilmne, et praegu on hilja üritada olemasolevate söötade kvaliteeti parandada, küll aga tuleb teha kõik, et söötade säilitamise perioodil õigeaegselt avastada nende kvaliteedi ja ohutuse langus ning vastavad meetmed tarvitusele võtta, et vältida selliste söötade kasutamist loomakasvatuses.