Tallinnas toimuval terrorismile kaasa aitamises süüdistatavate kohtuprotsessil on täna tunnistajapingis süüdistatavad ise, kuid nad ei mäleta suurt midagi.
- Süüdistatavad Ramil Khalilov (tagaplaanil) ja Roman Manko. Foto: Andres Haabu
Süüdistatav Ramil Khalilov tunneb 2013. aasta suvel islamivõitlejaks suundunud Ivan Sazanakovit alates 2012. aastast. Kolm kuud pärast Saznakovi lahkumist Türki võttis Khalilov ette sama teekonna sõbra naise Lolitaga. Lolita tahtis mehele koos kahe lapsega järgneda, kuid mosleminaised ei tohi islami põhimõtete järgi üksi reisida.
Khalilov kinnitab, et tema teada õppis Sazanakov Türgis araabia keelt. Miski ei viidanud sellele, et mees võiks olla Süürias.
Ilmselt läksid Lolita ja Khalilov pärast Türgis maandumist üheskoos edasi Süüriasse, kuid Khalilov sai enda sõnul sellest aru alles pärast seal käimist.
„Jõudsime Türki, ööbisime ühes majas, järgmine päev läksime teise kohta, kus viibis Sazanakov. Ma ei oska täpselt öelda, kus see teine koht oli, nüüd tagantjärele võib järeldada, et see võis olla Süüria. Me ei ületanud mingeid piiripunkte, keegi ei seletanud täpselt, kuhu me lähme, seal räägiti araabia keelt. Tagasi tulles hakkasin järeldusi tegema,“ seletas Khalilov.
Võib-olla olid ka tulirelvad
Khalilov eeldas, et Lolita, keda ta enda kulul reisil saatis, teab, kuhu nad lähevad. Khalilov ei oska arvata, miks võis Sazanakov Süüriasse minna ning talle ei jäänud seal viibides muljet, et ta võis sõjalises tegevuses osaleda.
Ometi vastas ta prokuröri küsimusele, kas nägi Sazanakovi juures tulirelvi, et võis näha küll. „See oli täitsa võimalik, et ma nägin neid. See võis olla õues või mõne inimese käes. Majas, kus Sazanakov tube üüris, võis olla omanikul tulirelvi,“ ütles ta. Nähtud relvi või relvataolisi esemeid ta kirjeldada ei osanud.
Kuigi Khalilovi sõnul olid tema ja Sazanakovi pere nii lähedased, et Sazanakov elas oma perega töötuks jäädes vahepeal isegi Khalilovile kuuluvas korteris, kus viimane neid sageli külastas, ei tulnud meestel kunagi jutuks, mis linnas Sazanakov täpselt elab, olgu see linn siis Süürias, Türgis või Egiptuses, nagu on erinevatest versioonidest läbi käinud.
Prokuröri küsimusele, kas Khalilovil on mäluga probleeme, vastas viimane, et vahepeal küll, eriti, mis puudutab poolteist aastat tagasi toimunud sündmusi. Khalilov ei osanud täpselt selgitada ka seda, mida mõtles oma e-kirjas Sazanakovile, kus avaldas lootust, et uskmatuid karistatakse.
Süüriast Saznakoviga kohtumast naastes suhtles ta sõbraga edasi mail.ru meilikonto vahendusel, kus kirjutati sama postkasti sees üksteisele. Ka siis ei küsinud ta, kus Khalilov elab, teda huvitasid vaid olmeteemad, mida ta täpsemalt kohtus ei kommenteerinud.
Manko: ma pole ekstremist
Ka teine süüdistatav Roman Manko vastas väga paljudele prokuröri küsimustele, et ei mäleta. Talle ei tulnud meelde isegi tema enda e-kiri, mille prokurör talle kohtus ette luges. Ta ei mäletanud prokuröri viidatud telefonikõnesid ega seda, kui tihti suhtles Sazanakoviga nii enne tema Eestist lahkumist kui ka pärast seda.
Vägivallale õhutavad radikaalsed raamatud mälupulgal olid tema sõnul saadud internetist avalikest allikatest ning ta polnud neid lugenudki. „Ma võtsin internetist materjali islamiga tutvumise eesmärgil, iga moslemi jaoks on loomulik teada, mis maailmas toimub, mis selles on tõde ja mis vale. Ma ei võtnud neid raamatuid oma veendumustest lähtuvalt, vaid lihtsalt tutvumiseks,“ selgitas ta.
Manko kinnitas, et ta pole terrorist, ekstremist ega radikaal. „Ma olen täielikus hämmingus, kuidas saab väita, et ma olen radikaal selle alusel, et mul olid need raamatud salvestatud?“
Seotud lood
Terrorismile kaasa aitamises esimeses kohtuastmes aastateks vangi mõistetud tallinlaste Roman Manko ja Ramil Khalilovi kaitsjad kaebasid eile ringkonnakohtus maakohtu liigse prokuratuurist sõltuvuse ja prokuröri eksimuste üle.
Terrorismile kaasa aitamises süüdi mõistetud Roman Manko ja Ramil Khalilovi protsessi kaitsja Olavi-Jüri Luik kinnitas, et kaebab otsuse edasi, ning tegi etteheiteid riigiprokurör Laura Vaigule.
Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et Ramil Khalilovile ja Roman Mankole esitatud süüdistused terrorismi rahastamise kohta on tõendatud ja jättis muutmata ringkonnakohtu määratud karistused.
Täna arutleti Harju maakohtus Eesti esimesel terroriprotsessil süüdi mõistetud Ramil Khalilovi taotlust ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.