„Jõudsime Türki, ööbisime ühes majas, järgmine päev läksime teise kohta, kus viibis Sazanakov. Ma ei oska täpselt öelda, kus see teine koht oli, nüüd tagantjärele võib järeldada, et see võis olla Süüria. Me ei ületanud mingeid piiripunkte, keegi ei seletanud täpselt, kuhu me lähme, seal räägiti araabia keelt. Tagasi tulles hakkasin järeldusi tegema,“ seletas Khalilov.
Võib-olla olid ka tulirelvad
Khalilov eeldas, et Lolita, keda ta enda kulul reisil saatis, teab, kuhu nad lähevad. Khalilov ei oska arvata, miks võis Sazanakov Süüriasse minna ning talle ei jäänud seal viibides muljet, et ta võis sõjalises tegevuses osaleda.
Ometi vastas ta prokuröri küsimusele, kas nägi Sazanakovi juures tulirelvi, et võis näha küll. „See oli täitsa võimalik, et ma nägin neid. See võis olla õues või mõne inimese käes. Majas, kus Sazanakov tube üüris, võis olla omanikul tulirelvi,“ ütles ta. Nähtud relvi või relvataolisi esemeid ta kirjeldada ei osanud.
Kuigi Khalilovi sõnul olid tema ja Sazanakovi pere nii lähedased, et Sazanakov elas oma perega töötuks jäädes vahepeal isegi Khalilovile kuuluvas korteris, kus viimane neid sageli külastas, ei tulnud meestel kunagi jutuks, mis linnas Sazanakov täpselt elab, olgu see linn siis Süürias, Türgis või Egiptuses, nagu on erinevatest versioonidest läbi käinud.
Prokuröri küsimusele, kas Khalilovil on mäluga probleeme, vastas viimane, et vahepeal küll, eriti, mis puudutab poolteist aastat tagasi toimunud sündmusi. Khalilov ei osanud täpselt selgitada ka seda, mida mõtles oma e-kirjas Sazanakovile, kus avaldas lootust, et uskmatuid karistatakse.
Süüriast Saznakoviga kohtumast naastes suhtles ta sõbraga edasi mail.ru meilikonto vahendusel, kus kirjutati sama postkasti sees üksteisele. Ka siis ei küsinud ta, kus Khalilov elab, teda huvitasid vaid olmeteemad, mida ta täpsemalt kohtus ei kommenteerinud.
Manko: ma pole ekstremist