Maakondade edukamate firmade juhid ja omanikud pakuksid tööd pagulasele - päritolust olulisem on tahe tööd teha ning seda napib kohati ka eestlastel.
- Pagulasd randumas Kreekas. Foto: EPA
Äripäev tõi hiljuti lugeja ette
1450 Eesti maakondade edukamat firmat. Lisaks sellele, kuidas konkurentidest paremad tulemused saavutada, küsisime ettevõtjailt päevakajalisel teemal - kas nad värbaksid pagulase.
- Viljandimaa firmad oma regiooni kiiremad kasvajad. Foto: Merilin Kukk
Erki Oidermaa, Oidermaa Talu Seemnekeskus OÜ juhatuse liige (
Põlvamaa TOPi XII koht)
On aegu, kui iga töökäsi on arvel. Näiteks kevadel, kui põllult on vaja kive korjata, ja seda tööd võtaksin tegema küll. Keerulisemate ja püsivate töödega on keerulisem. Isegi kui tal on kodumaalt traktoristi kogemus, siis peab siinseid olusid tundma ja kohe tema kätte kallist masinat kindlasti ei usalda.
Tarmo Traagel, Põlva Tehnika Metallitööd OÜ juht (
Põlvamaa TOPi V koht)
Jah, absoluutselt, meil ei ole rahvus ega usuline kuuluvus oluline. Tähtsad on oskused. Kollektiiv on meil kakskeelne, palju on vene rahvusest töötajaid, kui Iraagist või Süüriast tulijal on vene keel suus, pole probleeme, sest paljud siin valdavad seda. Põhiline, et tahab tööd teha.
Gunnar Obolenski, Eesti Buss OÜ juhatuse esimees (
Tartumaa TOPi üks kiiremaid käibekasvatajaid)
Bussijuhina kohe tööle ei võtaks, kuna soovime pakkuda parimat teenindust ja see eeldab riigikeele oskust. Kui dokumendid on korras, keeleoskus piisav, siis pole ühtegi põhjust, miks ei peaks neid tööle võtma.
Meie ettevõttes töötab näiteks palju vene rahvusest bussijuhte, kes on eesti keele ära õppinud. Mõnele muule tööle, näiteks koristama võiksime neid palgata küll. Oluline on soov teha tööd ja oskused. Siin ei eristaks pagulasi muudest töösoovijatest, sest keegi peab ju madala iibega vananevas ühiskonnas töö ära tegema.
Valdur Rootsma, Engeros Otepää OÜ juhatuse liige (
Valgamaa TOPi II koht)
Kindlasti, see oleks absoluutselt lisaväärtus. Ikka kohtleks samaväärselt kui kohalikke, mis neid ikka poputada. Kui inimene on hea, tõestab ise ennast.
Triin Peips, Ökopesa OÜ juhatuse liige (
Valgamaa TOPi V koht)
Iga kell. Kui inimene tahab tööd teha, siis kindlasti. Meil töötavad venelased, lätlased ja eestlased. Kes tööd teha tahab, on teretulunud, ükskõik mis nahavärvi või päritoluga. Ise käime Soome, Rootsi tööle, oleme ka omamoodi pagulased seal. Kõik eestlased ei ole kuldkätega, suur seltskond teeb ebakvaliteetset tööd, mille võrra ülejäänud peavad rohkem tõestama, et oleme väärt töömehed.
Oleme ka ise olnud paadipõgenikud ja pole keegi meid kunagi ees oodanud. Tööd tuleb teha ja vigu teha ei tohi.
Kes Eestisse tuleb rikkusi otsima, peab pettuma, ei ole siin roosamannajõgesid ja pudrumägesid. Tööd tuleb teha, pikutamise eest raha ei maksta. Seda on keeruline ka eestlasele selgeks teha, sellepärast maksamegi paljude asjade eest tükitöö alusel.
Janek Mustmaa, Baltic Vianco OÜ juhatuse liige (
Võrumaa TOPi IX koht)
Kui on selline pagulane, kes põllumajanduses loomadega hakkama saab, pole mul midagi tema palkamise midagi vastu. Oluline on tulemus. Maal on tööjõu leidmine keeruline. Kui leiaks lahenduse probleemile, oleks tore. Saaks ka Eesti riigile kasulik olla, aidates neil võetud kohustusi täita. Samas, kui nad on siia toetuste peale elama tulnud, siis head töökäsi neist ei saa. Aga eks on erandeid.
Margus Meimer, Roger Puit AS juhataja (
Viljandimaa TOPi võitja)
Kui on kompetentne ja oskab tööd teha, siis kindlasti.
- Raplamaa firmad tegid kasvus teistele silmad ette. Foto: Merilin Kukk
Tõnu Toompuu, Kuressaare Ehitus AS juhataja (
Saaremaa TOPi võitja)
Pagulane ei tule siia tööle. Kõik oleneb töö tasustamisest. Kas nad peab samadel tingimustel tööle võtma kui kolmandatest riikidest pärit kodanikud ehk maksma neile 1,3kordset Eesti keskmist kuupalka (1300 eurot kuus)? Sellist palka ehituses paljud ei saa. Või kehtivad pagulastele muud tingimused?
Euroopa Liit peab vaatama, kuidas pagulaste tulekut hajutada, et need ei koonduks keskustesse. Nad peavad elama meie ühiskonna tingimustel, mitte nagu Rootsis, kus kirjutatakse raamatuid ümber.
Urmas Sillavee, MV Turvas OÜ tegevdirektor (
Saaremaa TOPi II koht)
Kõigepealt peab ära õppima kohaliku keele, peab tahtma tööd teha. Arvestama peab ka sellega, et kui ilm kannatab, on tööpäevad pikad ja tööd tuleb teha ka puhkepäevadel, mis loomulikult kompenseeritakse.
Samas on meil tööl optimaalne töötajaskond, tööd rohkemale pakkuda pole. Ka hooajatöödeks on meil välja kujunenud hea kaader. Kvoodid rabades on väikesed.
Sander Kopli, Mainegrupp OÜ juhatuse liige (
Hiiumaa TOPi IV koht)
Tööjõudu on loomulikult tarvis. Arvan, et teeninduses ja köögis on neile sobivaid töid.
Tarmo Küla, Linnamäe Lihatööstus AS juht (
Läänemaa TOPi IV koht)
Eks käitun nagu riik ehk võtame vastu. Mida kiiremini nad töö leiavad, seda parem, tööl on suur roll integratsioonil.
Läänemaal on tööjõuga probleeme ja just tähtede värbamisega, sest kõik tahavad Tallinnasse.
Taavi Ehrpais, Vardi Erametsaselts MTÜ juhatuse liige (
Raplamaa TOPi kiiremaid käibekasvatajaid)
Kui pagulane satub siiakanti elama ja suudab teha tööd märjas ja mustas metsas, siis on tööd kindlasti palju. Metsahoolduse peale on töökäsi kindlasti pigem puudu kui üle. Ei tea, kui reaalne on, et üks pagulane võtab sae kätte ja läheb metsa tööle. Olen skeptiline, aga loodetavasti eksin. Samas, kui pagulased on Ukrainast, siis see on reaalne. 1967. aasta tormimurdu toodi siia likvideerima just ukrainlased.
Mati Einmann, Pärnu Sadam AS juhatuse liige (
Pärnumaa TOPi IX koht)
Kui tahab tööd teha, miks mitte?
- Ida-Virumaa firmad kasvasid oma regioonis enim. Foto: Merilin Kukk
Aleksei Männiste, Birger OÜ direktor (
Ida-Virumaa TOPi XI koht)
Sotsiaalseid töökohti me ei paku. Meie tootmises on vaja oskustöölisi. Kui inimene on kvalifitseeritud oskustööline ja tahab tööd teha, siis pole mingit küsimust, miks ta ei võiks meie ettevõttes elatist teenida.
Arkadi Gorlats, Nord Cocoa OÜ tegevdirektor (
Harjumaa TOPi II koht)
Esmajärjekorras hindame töötaja professionaalseid oskuseid ja/või sobivust ühele või teisele ametipostile, hariduse taset, keelteoskust, ühiste eesmärkide nimel meeskonnas töötamise võimekust ja motiveeritust. Sotsiaalne positsioon, rahvus, sugu või usuline eelistus ei mängi töölepingu sõlmimisel rolli.
Kaido Kaare, AS Kalev ja AS Põltsamaa Felix tegevdirektor (
Harjumaa TOPi XI koht)
Inimeste töölevõtmisel ei ole küsimus kindlasti selles, kas tegemist on pagulase või kohaliku elanikuga. Küsimus on selles, kas töölesoovijal on olemas vastavad oskused ja teadmised, mida üks või teine ametikoht meie ettevõttes nõuab. Samuti on töölevormistamisel vajalik dokumentide olemasolu.
Arne Pindmaa, Pigipada OÜ tegevjuht (
Järvamaa TOPi V koht)
Tööd ikka leiaks.
Ants Puusta, Scanola Baltic AS juhatuse liige (
Jõgevamaa TOPi III koht)
Kui inimesed on valmis tööd tegema, siis ikka. Tegelikult saame oma tublide inimestega praegu hästi hakkama ja juurde praegu kedagi ei otsi.
Andres Männart, OÜ Eesti Killustik juhataja (
Jõgevamaa TOPi võitja)
Kui töölesoovija on sõjapõgenik, siis ei vähenda see asjaolu kuidagi tema võimalust värvatud saada. Professionaalses mõttes kehtivad kindlasti samad nõuded, mis iga teise kandidaadi puhul. Mul on üks tuttav Ida-Ukrainast pärit ehitusinsener, kes on pidanud oma kodu maha jätma ja muuhulgas püüdnud ka Eestis tööd leida. Kui oleks talle midagi pakkuda, siis hea meelega aitaks. Kahjuks on sellisel tööstusehituse projektijuhil päris raske Eestis rakendust leida. Seni on ta saanud ainult ühel sõbral aidata majas remonti teha.
Seotud lood
Oma ettevõttesse Guineast pärit varjupaigataotleja tööle võtnud Oleg Gross on asunud tema eest võitlusse, kuna riik tahab pagulase Eestist välja saata.
Pagulasprogrammi põhine võlakirjaemissioon oleks Eestile kasulik majanduslikus mõttes, ent teeks Eestist ka Euroopa suunanäitaja, kirjutab riigiteaduste dotsent Viljar Veebel.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.