E-raamatute turul valitsevad skeptikud ja optimistid

Usinad e-raamatute väljaandjad on Varrak, Pilgrim, Petrone Print, Menu Kirjastus, Tänapäev, Hea Lugu ja teised. Varrakule kuulub umbes 40% e-raamatute turust, paberraamatute puhul on nende turuosa 13–14%.

7. detsembril ilmunud trükitööstuse ja kirjastuste TOPis julges Varraku tegevjuht Priit Maide ennustada, et viie aasta pärast on Eestis e-raamatute turuosa 5%. Siiski nentis ta, et keegi maailmas ei tea, milline on paber- ja e-raamatute osakaal 20 aasta pärast, kui on toimunud põlvkondade vahetus. “Praegune algklassilaps ei pruugi teada, mis on CD-plaat. Uutel autodel näiteks polegi enam seda pilu, kuhu CD-plaati panna,” arutles Priit Maide muutuvate aegade üle.

E ja paber omavahel ei võistle

Eesti Digiraamatute Keskuse sisujuht Eva Kolli rõhutas, et e-raamatuid ja paberraamatuid ei tohiks vastandada ning nende vahele võistlusmomenti tekitada. “Paberraamat ei kao kuhugi, e-raamat on lihtsalt mugav lisavõimalus,” rääkis Kolli. Lugejal on e-raamatuid eriti käepärane näiteks reisile kaasa võtta, sest ühes seadmes saab hoida just nii palju raamatuid kui vaja.

Kirjastajale pakub e-raamatu tegemine head lisavõimalust, kui paberil välja antud raamatu esimene tiraaž on läbi müüdud. Nii toimis näiteks kirjastus Hea Lugu laste- ja pereraamatuga “Ime,” mis räägib päeviku vormis raske sünnitraumaga poisi kooli minemise kogemusest. “Esimese paberraamatu tiraaži, 800 eksemplari, müüsime üsna kiiresti ära, teise tiraaži müük oli poole peal ning siis otsustasime ka e-raamatu teha,” tutvustas kirjastuse Hea Lugu tegevjuht Tiina Kaalep.

Entusiasm rauges

Siiski nentis Kaalep, et kirjastuse entusiasm on e-raamatute puhul viimasel ajal mõnevõrra vaibunud, sest nähakse paberraamatute müügi mõningast aeglustumist. “Ma ei usu, et kuskilt tuleb juurde päris uusi inimesi, kes varem raamatuid üldse ei lugenud ja nüüd äkki hakkavad seda tegema. Lugeja on ikka seesama. Senised paberraamatute ostjad rivistuvad lihtsalt e-raamatute peale ümber, aga kirjastustel on minu arusaamist mööda kohustus hoida üleval eelkõige paberraamatute väljaandmist. Paberraamatu ilmumise järgselt e-raamatu väljaandmisel peab meie arvates olema teatud ajaline distants, et mitte kahjustada paberist raamatu käekäiku ja et kirjanikul/autoril/kirjastusel oleks võimalik maksimaalselt tulu teenida,” rääkis Kaalep, viidates sellele, et kuna e-raamatute käive on tavaraamatute omast oluliselt väiksem, kuid autoritele makstakse vähemalt osa honorarist üldjuhul läbimüügilt, saaksid autorid ainult e-raamatutele keskendudes lihtsalt vähem raha.

“Teeme e-raamatu siis, kui näeme, et mõju paberraamatu müügile on minimaalne,” ütles Kaalep ja lisas, et kui veel aasta eest oleks ta ennustanud Eestis e-raamatute osakaaluks viie aasta pärast 5%, siis praegu ei ole ta selles enam nii kindel.

E-raamatu väike käive tingib väikese autoritasu

Priit Maide mõistab kolleege, kes e-raamatusse ettevaatlikult suhtuvad. “Kirjastajal on välja kujunenud tunnetus, mitu paberraamatut trükkida ja millise hinnaga neid müüa. E-raamatute puhul seda veel ei ole,” kirjeldas Maide ja tõi esile sama probleemi, millele viitas Kaalep. E-raamatu ettevalmistamine nõuab tööd nagu paberraamatki ja need, kes seda tööd teevad, peavad saama tasutud.

Samuti peab tasu saama autor, kuid e-raamatute käive on väike ja nii jääb väikseks ka käibelt makstav tasu. “Autoritasud, mida kanname e-raamatute eest kord aastas autoritele, pole võrreldavad nendega, mida maksame paberraamatute autoritasudeks,” mõistab Maide autorite ja paljude kirjastuste leiget huvi. Tema hinnagul saab e-raamat tuule tiibadesse, kui ta muutub mahuäriks.

Teenida saab mahu pealt

Mingitestki arvestatavatest mahtudest saab aga rääkida ainult suuremate kirjastuste puhul. Maide tõi näite, et e-raamatud moodustavad Varraku käibest 3% ja kasv on paari aasta taguse ajaga võrreldes ligi kahekordne (2013. aastal 1,6% käibest). Protsent tundub väike, kuid rahasse ümber arvestades pilt paraneb. Arvestades, et Varraku aastakäive on pisut üle 3 miljoni euro, on 3% sellest ca 100 000 eurot ehk number, mille nimel tasub e-raamatuid välja anda küll. Seejuures tuleb 20% e-raamatute käibest Varrakul Elisa Raamatust, kus 8,99 eurose kuutasu eest saab klient lugeda nii palju raamatuid, kui vähegi jõuab – valikus on neid üle 1500.

Varraku raamatute seas on hulgaliselt just sellist kirjandust, mida e-tarbija hea meelega loeb, näiteks Põhjamaade krimiautorite teosed. “E-tarbija ihad ja isud lähevad kokku sellega, mida meil on pakkuda,” ütles Maide lõpetuseks.