Euroopa Komisjoni digitaalse turu asepresident Andrus Ansip tutvustas täna Brüsselis Euroopa Komisjoni esimesi konkreetseid digitaalse ühisturu loomise ettepanekuid, mille hulgas oli veebisisu pakkuvate teenuste piiriülene kaasaskantavus.
- Digitaalse turu volinik Günther Oettinger, asepresident Andrus Ansip ja tarbijakaitse volinik Vera Jourova. Foto: EPA
Ehk kasutades näidet, mida
Andrus Ansip on ise sageli kasutanud – tema abikaasa saaks edaspidi ka Brüsselis vaadata Eesti telekanalitelt oma lemmikseriaale. Praegu kehtivate reeglite järgi ehk geoblokeeringu tõttu „Sajandi armastus“ Brüsselis nähtav ei olnud.
„Seaduslikult ostetud sisu – olgu selleks filmid, e-raamatud, jalgpallivõistlused või teleseriaalid – peab saama endaga kaasas kanda kõikjal Euroopas,“ ütles Ansip, tõmmates paralleeli mobiiltelefonide rändlustasude kaotamisega. „Inimesed tunnevad kohe vahet,“ ütles ta, lisades, et see on samm, mis toob Euroopat lähemale piirideta digitaalsele majandusele.
Nii rändlustasude kadumine kui nüüd välja pakutud digitaalse infosisu piiriülene kaasaskantavus jõustuksid 2017. aastast.
Komisjon tutvustas täna ka uusi digitaalsete lepingutega seotud norme, mis peavad tagama tarbijatele parema kaitse, kui nad veebis digitaalset infosisu ostavad. Ühtlasi annavad uued reeglid tarbijaõigustest suurema selguse mitmes liikmesriigis veebipõhist müüki tegevatele ettevõtjatele.
„Tänased ettepanekud annavad tarbijatele veebis suuremad õigused: neil võimaldatakse teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit tooteid ja teenuseid tarbides tunda täit kindlust. Ettevõtjad, eriti väikeettevõtjad, saavad laieneda teistesse riikidesse väiksemate kulutustega ja ühtsete Euroopa Liidu õigusnormide kohaselt ega pea enam kohaldama erinevaid siseriiklikke õigusakte," ütles Ansip.
Praegu müüb ainult 10% Eesti jaemüüjatest veebis teistes Euroopa Liidu riikides elavatele tarbijatele, kolm korda rohkem jaemüüjaid (29%) müüb oma riigis. Ainult 22% Eesti tarbijatest teeb veebis sisseoste teistest ELi riikidest, samas kui 39% teeb oste Eesti veebipoodidest.
Komisjoni tänaste ettepanekutega avardataks oluliselt ka Eesti ettevõtjate piiriüleseid müügivõimalusi ning samas laieneks Eesti tarbijatele pakutav kaubavalik ning alaneksid hinnad.
Komisjon tegi täna digitaalse ühisturu arendamisega n-ö otsa lahti. Peamised eelnõuettepanekud jõuavad lauale tuleval aastal, kuna eeldavad enne ulatuslikke konsultatsioone. „See oli vaid eelroog isu tekitamiseks,“ ütles digitaalse turu volinik Günther Oettinger. „Põhiroog tuleb järgmisel aastal.“
Seotud lood
Jaanuari keskel on Euroopa Parlamendis hääletusel digitaalse ühisturu raport, mille üheks autoriks on Eesti parlamendisaadik Kaja Kallas ning milles on sõnastatud, millises suunas Euroopa Liidu seadusloome siin peaks arenema.
Eesti ettevõtjad peaksid pöörama digitaalvaldkonnale märksa suuremat tähelepanu, ütles Euroopa Komisjoni digitaalse turu asepresident Andrus Ansip täna Tallinnas.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.