Õiguskantsler nõuab juhtidele töötuhüvitist

Õiguskantsler kirjutas, et töötuskindlustushüvitise teemal on tema poole pöördunud 20 füüsilist ja juriidilist isikut. "Pärast põhjalikku analüüsi leian, et kehtiv regulatsioon ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte, ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõigusega," märkis Madise.

Nimelt on töötuskindlustusmakseid tasunud isikul üldjuhul õigus saada sissetuleku kaotamise korral töötuskindlustushüvist. Praegu ei laiene see õigus aga neile, kes on põhitöö kõrval mõne äriühingu juhatuse liige. "Kuigi ta on end kindlustanud sissetuleku kaotuse vastu, st maksnud töötuskindlustusmakseid, ei saa ta end töötuna arvele võtta ja saada töötuskindlustushüvist vaatamata sellele, et tal sissetulekut ei ole. Töötuskindlustushüvitise saamiseks peaks ta oma ettevõtte likvideerima või selle juhatusest tagasi astuma," kirjeldas Madise.

Õiguskantsler selgitas, et selline ebavõrdne kohtlemine pelgalt äriühingu juhatusse kuulumise fakti tõttu on lisaks põhiseadusele vastuolus ka riigi eesmärgiga arendada väikeettevõtlust.

Sellist erisust seaduses on põhjendatud sellega, et äriühingu juhatuse liikmed ei ole ilma tööta, mistõttu ei ole nende puhul realiseerunud töötuse risk. Teine võimalik põhjendus puudutab kuritarvitusi, mida kõnealune piirang on mõeldud ära hoidma. Sellest tuleb omakorda eristada kolmandat õigustust – piiranguta ei oleks tagatud töötuskindlustusmaksetega kogutud vahendite sihipärane ja säästlik kasutamine. 

Õiguskantsler leiab, et töötuskindlustuse süsteemi kuritarvitamist on võimalik vältida, mistõttu ei õigusta ka kuritarvituste risk taolist ebavõrdset kohtlemist.