Selle nädala olulisemate lugude sekka jõudsid nii viimaste aastate suurim tüli kindlustusäris, Armin Karu ambitsioonika plaaniga joogitehas kui ka majanduskonverentsi “Äriplaan 2025” ettekanded.
- Armin Karu tutvustas lähemalt plaane kaerajoogitööstuses. Foto: Andras Kralla
Kindlustusmaaklerid kirjutasid valitsusele, et kindlustusfirmade osalusega liikluskindlustuse fondi juhitakse huvide konfliktis ja sõidukiomanikelt kogutava sundkindlustuse summadega mängitakse oma kasuks seal, kus ei tohiks.
Tüli keskmes on sundkindlustus, mis rakendub sõidukile siis, kui liikluskindlustuse lõppemisest on möödas aasta ning kui sõidukiomanik ei sõlmi ise uut lepingut. Sundkindlustus on tavalisest liikluskindlustusest viis korda kallim, tariif on paika pandud rahandusministeeriumis ning makseid kogub riigiga sõlmitud lepingu alusel MTÜ Eesti liikluskindlustuse fond.
Liikluskindlustuse fondi liikmed on kõik Eestis liikluskindlustust pakkuvad kindlustusandjad ning fondi eesotsas on inimesed, kes kuuluvad samal ajal kindlustusseltside lobiorganisatsiooni juhatusse.
Kindlustusandjate vastasleeris on selles loos kindlustusmaaklerid ehk firmad, mis aitavad klientidel pakutava seast parima lepingu leida, näiteks nagu IIZI Kindlustusmaakler. Maaklereid häirib, et liikluskindlustuse fondis asju ajavad kindlustusfirmade esindajad istuvad kahel toolil korraga.
Armin Karu avas ambitsioonika tehase
Sel nädalal
tutvustas kaerajoogi tootmisettevõte Yook oma plaane tootmishoones Türil, kohal oli ka äri üks omanikest Armin Karu.
Seitse kuud turul olnud Yooki tegevjuht Katre Kõvask on kindel, et kaerajook saab Baltikumi turuliidriks järgmise aasta lõpuks ning paari aasta pärast saavutatakse praegusega võrreldes 50kordne võimekus.
Ettevõte soovib hakata suureks ekportööriks ning läbirääkimised käivad Lõuna-Korea, laheriikide ja kogu Euroopaga. Praegu ekspordib Yook Lätti ja Leetu ning aasta lõpuks loodetavasti ka Kuveiti, rääkis Kõvask.
Soov on siit Türilt edasi minna.
Tulevikus võiks Yook laieneda ka Eestis, aga ka mujal maailmas. “Esimese tehase edust sõltub, kuidas järgmisega edasi minna, aga soov on siit Türilt edasi minna,” ütles Karu ning lisas, et praegused läbirääkimised tulevaste partneritega määravadki, kuhu turule võiks rohkem laieneda.
Valitsus tegi olulise otsuse
Sel nädalal selgus ka oluline maksupoliitiline käik: valitsus kehtestab kaitsekulude katteks ettevõtete kasumitele siiski maksu ja jätab sinnapaika ideed bilansimahu või palgafondi lisamaksustamisest.
“Laia julgeolekumaksuga läks nagu Priit Pärna multifilmis — jõudsime tagasi sinna, kust alustasime,” ütles peaminister Kristen Michal (Reformierakond). Julgeolekumaksuks tuleb käibemaksu tõus, füüsilise isiku tuludelt ning ettevõtete kasumilt. “See maks on tagajärg naabri agressiivsusele,” lisas ta.
Ettevõtete maksuarvestuse aluseks on möödunud majandusaasta kasum ja maksu tasutakse kord kvartalis.
Kuidas hakkavad ettevõtted maksu maksma, saab pikemalt lugeda artiklist “
Valitsus jäi ettevõtete kasumi maksustamise juurde”.
“Kui Heiti Hääl teile naeratas, siis naeratan ka mina”
Otsides positiivseid uudiseid, siis üks neist võiks olla Ida-Virumaalt.
Sillamäe sadamas küpsevad uued plaanid, kus alates 2022. aastast on tõepoolest lauale pandud mitu kriisist välja tulemise varianti. Mõni neist on juba põrunud, mõni tundub ulmeline, mõni lootustandev. Ja nende kõrval on õhus variant sadam maha müüa.
Küsimusele, ega suurettevõtja Heiti Hääl ei plaani Sillamäe sadamat ära osta, kinkis ta ajakirjanikule salapärase naeratuse ja lisas: “Ma ei tea, ma ei öelnud midagi.”
“Kui Heiti Hääl teile naeratas, siis naeratan ka mina,” ütles Gleb Katkov, kellele kuulub sadamast veerand.
Katkov tunnistas, et omanikud peavad tõepoolest esialgseid müügiläbirääkimisi, kuid ei avalda, kellega.
Viimase kahe aastaga on sadama kaubamaht võrreldes sõjaeelse ajaga juba rohkem kui kolm korda väiksem. Ettevõttes töötab inimesi 60 võrra vähem, praegu kokku 80. Sillamäe linnapea Tõnis Kalbergi sõnul oli sadamaga laiemalt seotud umbes 2000 inimest ning ka nendest jäid paljud tööst ilma.
Börsifirma meelitab Hispaaniast Eestisse hiigelinvesteeringut
“Läänemeri on tegelikult tühi tuuleparkidest. Kõik mõtlevad, kuidas hakata siin meretuuleparke arendama,” ütles Tallinna Sadama juht Valdo Kalm. Tema tiim on rääkinud viimased seitse kuud hispaanlastega läbi Muuga sadamasse tuulikukomponentide tootmise rajamise asjus.
Lõpliku otsuse, kas tehas tuleb Eestisse või mitte, langetab välisinvestor aasta lõpuks, loodab Kalm. Sajaprotsendilist kindlust veel ei ole ja pinge on suur.
Majanduse vedajad avasid järgmise aasta äriplaane
Sel nädalal korraldas Äripäev ka aasta suurima majanduskonverentsi “Äriplaan 2025”, kust selgus nii mõndagi uut. Näiteks saime teada, et
peamiselt elektrimootorite ja suurte metallikonstruktsioonide tootja Konesko ostis äsja ühe Tartu metalliettevõtte.
Kõik konverentsiga “Äriplaan 2025” seotud lood leiab
siit.
Seotud lood
Kindlustusmaaklerid kirjutasid valitsusele, et kindlustusfirmade osalusega liikluskindlustuse fondi juhitakse huvide konfliktis ja sõidukiomanikelt kogutava sundkindlustuse summadega mängitakse oma kasuks seal, kus ei tohiks.
„Konkurentidele ei meeldi, et tulime turule“
Seitse kuud turul olnud kaerajoogi tootmisettevõtte Yook tegevjuht Katre Kõvask on kindel, et kaerajook saab Baltikumi turuliidriks järgmise aasta lõpuks ning paari aasta pärast saavutatakse praegusega võrreldes 50kordne võimekus.
Oluliselt täiendatud!
Valitsus kehtestab kaitsekulude katteks ettevõtete kasumitele siiski maksu ja jätab sinnapaika ideed bilansimahu või palgafondi lisamaksustamisest.
"Meil on plaan B, C, D ja E. Head aega!" – nii vastas 2022. aasta kevadel Sillamäe sadama üks omanik Tiit Vähi küsimusele ettevõtte tuleviku kohta. Sellest ajast alates on sadamas tõepoolest lauale pandud mitu kriisist välja tulemise varianti. Mõni neist on juba põrunud, mõni tundub ulmeline, mõni lootustandev. Ja nende kõrval on õhus variant sadam maha müüa.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.