15 soovitust, kuidas targalt ehitada

Jagasime sel aastal ehitusrubriigis nõuandeid, kuidas ehitusprotsessi parandada ja praaki ning vigu vältida. Toome parimad praktilised soovitused veel kord lugejateni.

Elektritööde turul domineerib must tööjõud

Elektritööde turul valitseb karm konkurents, ametlike firmade kõrval tegutsevad nii-öelda haltuuraelektrikud, kelle töötund on mitu korda odavam, ent lepingut ja garantiid nad ei anna. Vigade või õnnetuste korral vastutab omanik.

ASi TERA juhatuse esimehe Urmas Mahlapuu sõnul ei anna niinimetatud must tööjõud tehtud töödele garantiid. “Mõelgem sellele, et taolisel juhul vastutab ebakvaliteetse töö tõttu esinevate õnnetuste korral paigaldise omanik,” ütles Mahlapuu.

Tema ettevõtte käibest annab umbes kümnendiku just tundmatute elektrikute tööde kordategemine. Mahlapuu tõi näiteks ühe hiljutise juhtumi Tallinnas, kus ülevaatusel tuvastati, et elektripaigaldis ei vasta kehtivatele elektriohutuse normidele. Hoones asus restoran ning selle jaotuskeskuses puudus elektriskeem ja töö oli tehtud lohakalt. Seega jaotuskeskus vajas uuendamist.

Esimeseks tundemärgiks, et tegemist võib olla musta tööga, on korrektsete teostusjooniste puudumine. Teostusjoonise kirjanurgas peab olema selge viide teostaja isiku kohta, aga kuna nendega jääks kohe vahele, teostusjoonist lihtsalt ei tehta. Probleemiks kujuneb see siis, kui on vaja majale kasutusluba, mille üheks osaks on elektripaigaldise tehnilise kontrolli tunnistuse olemasolu. Mahlapuu sõnul maksab sel juhul tellija sisuliselt sama töö eest kaks korda.

Ehituskaupade müük internetis kasvab jõudsalt

Ehituskaupade pakkujad kinnitavad, et müük e-poodides suureneb iga aastaga. Viie aasta pärast võiks Eesti elanikud osta 10% ehituskaupadest interneti vahendusel.

Ehitusmaterjalide e-poe Baumax ­juhi ­Jako Tsäko sõnul sai nende iga-aastane müügi­kasv alguse 2009. aastal ehk siis, kui ­e-pood tööd alustas. “2014. aastal kasvas meie käive 70% ja 2015. aastal on plaan hoida käibe kasv kahekordne. Selleks oleme teinud juba mitu uuendust ning mõni on veel plaanis,” lausus ta.  

Praegu ostetakse ehitusmaterjalidest ­ligi üks protsent interneti vahendusel, nii et kasvuruumi on turul piisavalt. “Eesti e-ehituskaubanduse viie aasta plaan võiks olla selline, et 10% ehituskaupadest ostetakse veebist,” sõnas ta.

Energiatõhususest pole pääsu

Nelja aasta pärast peavad kõik avalikud hooned vastama liginullenergiahoone standardile. Aastal 2021 laienevad nõuded kõikidele majatüüpidele ja see muudab ehituse ruumeetrihinna kuni 100 ­eurot kõrgemaks.

Praegu ei ole Eestis kuigi palju ­uusi või põhjaliku rekonstrueerimise läbinud hooneid, mis vastaksid liginullenergiahoone standarditele. TTÜ liginullenergiahoonete uurimisgrupi juhataja professor Jarek ­Kurnitski sõnul on just praegu õige aeg alustada madalenergiahoonete ehitamisega. Ehitajad on aga skeptilised ja peavad energiasäästlikke hooneid kalliks ja tehnoloogiat kiiresti aeguvaks.Kurnitski soovitab liikuda samm-sammult ning hakata praeguste C-klassi energiatõhususele vastavate majade asemel ehitama B-klassi kuuluvaid madalenergiahooneid. “Nii avalikul kui ka erasektoril tasub proovida ehitada madalenergiahooneid, mitte teha suurt hüpet ühekorraga,” soovitas Kurnitski.

Müra vastu võitlusesse

Puudulik heliisolatsioon on probleem eelkõige vanemates hoonetes, kuid häirivat heli ja müra pole vaja kannatada, kuna spetsialistidel on probleemile mitu lahendust.  

Uudsete energiasäästlike hoonete ehitamisel ei ole tehnilisi takistusi, pigem hoiavad selliste hoonete rajamist tagasi inimeste mõttelaad ja pikem tasuvusaeg. “Lisa­kulu on parimal juhul 50–100 eurot ruutmeetri kohta,” rääkis professor K­urnitski ja lisas, et enamasti on lisakulu isegi suurem. Seetõttu tuleb tema sõnul tihti ette, et isegi kui arendaja alguses soovis energiasäästlikku hoonet, hirmutab hind ta ära.

Kui probleemiks on vanas majas läbi seinte kostev müra naaberkorterist, on seda võimalik parandada oma korteri poolt, lisades seinale karkassile toetuv kipsplaatvooderdus või lakke kipsplaatidest ripplaekonstruktsioon. Kõrvalkorterist või ülalt kostvat sammu- ehk löögi­müra oleks kõige otstarbekam vähendada selle ruumi põrandakatte alla elastse aluskatte panemisega. See aga eeldab head läbisaamist naabrite vahel.

Ainult villaplaatide lakke või kahe korteri vaheseinale paigaldamine olukorda ei paranda, sest müra vähendamine eeldab alati konstruktsioonile lisamassi andmist.Vanades majades ei ole alati võimalik kehtivate nõuete täitmist saavutada, kuna hoone konstruktsioonid ei võimaldada vajalike kihtide lisamist või on seal muud piirangud, näiteks ruumide kõrgus.

Tellija pole huvitatud jäätmete uuele ringile saatmisest

Ehitusel tekkinud jäätmeid ei taaskasutata kõrge hinna tõttu ning ka seepärast, et peljatakse seadustest tulenevaid ettekirjutusi ja sanktsioone.

Ehitusjäätmete ladustamise ja taaskasutusse suunamisega tegeleva OÜ Slops juhatuse liikme Tarmo Variku sõnul tuleks kasuks, kui seadustesse lisataks nõue ehitusprojektide koostamisel näha ette teatud koguse taaskasutatava materjali kasutamist. “Näiteks tee-ehitusobjektidel ja trasside rajamisel on võimalik kasutada purustatud tellise- ja betoonipõhiseid täitematerjale, mida tööpiirkonnas on piisavalt, ja säästa nii loodusliku pinnase ehk liiva varusid,” märkis ta.

ASi Nordecon kvaliteediosakonna juhataja Meelis Kanni sõnul nende ettevõte ise lammutusjäätmeid ei utiliseeri, see töö tellitakse vastavat pädevust omavatelt ettevõtetelt. Kann lisas, et paljudel lammutusettevõtetel on jäätmekäitlusload ning nad sorteerivad ise jäätmeid, mida seejärel edasi müüakse.

“Isiklikult arvan, et keskkonnaamet ja sealsed inspektorid peaksid rohkem propageerima taaskasutamist,” märkis ta. Kanni hinnangul võiks selgitada ehitajatele ja tellijatele seminaride, koolituste ja teiste võimaluste kaudu seda, milline on lihtsaim viis jäätmeid taaskasutada ehk millised on põhiliste jäätmete taaskasutamise võimalused, millistel tingimustel ei ole vaja tegevuslubasid ning milliseid dokumente tuleb täita ning hankida ilma, et peaks kartma sanktsioone ja ettekirjutusi.

Korralik ettevalmistus ei lase ehitusel venida

Ehitustöödel sageli ette tulevate pikemate seisakute vältimiseks ei piisa heast objektijuhist, kiire tegutsemise eelduseks on juba projekteerimisperioodil koostatud mõistlik tegutsemiskava.

Ehitusfirma Rand & Tuulberg ehitusdivisjoni juhi Lauri Matteuse sõnul sarnaneb ehitamine spordi ja sõjaga, kus kehtib mõtteviis, et raske õppustel, kerge lahingus. “Mõtlen sellega just seda, et punktuaalne ettevalmistus tagab sujuva töö platsil,” selgitas ta.

Ettevalmistus ehituseks algab tema sõnul projektist. “Kõige eelduseks on korralik projektdokumentatsioon,” märkis ta. “Korralikus projektis on kontrollitud ja vajadusel lahendatud erinevate süsteemide ja konstruktsioonide omavahelised seosed ja kattuvused.” Samuti on ülimalt tähtis, et projekt oleks sedavõrd detailne, et ka tellijale endale oleks üheselt selge, mida talle täpselt ehitatakse.

Tagasiside tõukab asjad paremuse poole

Tagasiside küsimine aitab saada kliendiga tugevama sideme ning kohandada tegevust vastavalt kliendi vajadustele.

Eesti ehitusettevõtete seas on üsna tavapärane, et pärast objekti valmimist küsitakse kliendilt selle kohta tagasisidet. YIT Ehitus küsib tagasi­sidet kolmel ajahetkel. “Esimest tagasisidet soovime kohe pärast müüki. Selle küsitlusega soovime teada kliendi arvamust meie müügiprotsessi ja klienditeeninduse kvaliteedi kohta,” ütles YIT Ehituse müügi- ja turundusosakonna juht ­Ingrit Asavi.  

Teine küsimustik läheb välja pärast seda, kui klient on kodu kätte saanud ning on eeldatavasti juba ka sisse kolinud. “Siis pöörame kõige rohkem tähelepanu ehituse kvaliteedile ning hoone tehnosüsteemidele.” Kolmas tagasisideankeet saadetakse kliendile peagi pärast garantiitöid. Ajaliselt tähendab see umbes kaht aastat pärast kolimist. Siis on rõhk järelteeninduse kvaliteedil.Hulljulge ehitaja eest vastutab tööandja

Ehitusettevõtted näevad palju vaeva, et töötajad tegutseksid objektil ohutult, kuid siiski on õnnetusjuhtumite arv suur. Kuidas mõjutada töötajaid, et nad kehtestatud reegleid täidaks?

Ehitusettevõtte OÜ Projekt ja Konsultatsioonid juhataja Kaido Kaasiku sõnul on ehituses ohutusega praegu kindlasti paremad lood kui tervel viimasel kümnendil, kuid näiteks Skandinaavia maadega võrreldes on meil veel pikk tee minna.OÜs Projekt ja Konsultatsioonid on kindlad rutiinid, kuidas motiveerida töötajaid ohutult käituma. Kaasik tunnistas, et ­ainult töötaja teadlikkusele panustada ei saa, neile peab pidevalt meelde tuletama, et isikukaitsevahendid on ennekõike nende elu ja tervise säästmiseks, mitte inspektori tarbeks. Kaasiku sõnul on inimesed aastatega endast rohkem hoolima hakanud. “Saadakse aru, et see on oma tervis ja oma elu. Üllataval kombel on nooremad inimesed tööohutuses isegi arukamad kui staažikad töötajad,” märkis ta.

Roheline katus hoiab sooja ja tõkestab müra

Murukatus pole üksnes silmale ilus, vaid annab ka lisasoojustuskihi, mis hoiab suvel katusealust ülekuumenemise eest ning talvel soojemana. Lisaks aitab murukatus suure paduvihma korral kanalisatsioonivee hulka vähendada ning tõkestab müra.

Murukatus ja muu maapinnast kõrgem haljastus kogub tasapisi populaarsust ka looduslikultki rohelises Eestis. Kaubamärgi Greenroof all tegutseva murukatuste paigaldaja OÜ VegTrade juht Meelis Tammik selgitas, et nii-öelda rohelisi katuseid on kaht tüüpi. “Täiesti erinevalt käituvad murukatus ehk kõige tavalisem mätaskatus ja uuema aja katusehaljastus, mis tehakse kukeharjataimedega,” rääkis Tammik.

Kõige suurem erinevus seisneb katuse kaalus, mis sõltub muru alla paigaldatava kasvupinnase paksusest. “Kukehari on väga moodi läinud, kuna ta on katusel kõige vastupidavam ja koloriitsem, õitseb ilusasti ning seda ei ole vaja niita,” selgitas Tammik.

Mätaskatus läheb Tammiku sõnul käest ära kohe, kui seda ei niideta. Niitmine katusel, kui tegemist pole just lamekatusega, on aga omaette ettevõtmine, mida tuleks suvel teha umbes kord nädalas. Samas kannatab mätas üldjuhul tallamist ning ka autoga pealesõitmist, hooldusvaba kukehari on lihtsalt silmale ilus vaadata.

Hilinemise taga vigane projekt

ASi Oma Ehitaja juhatuse esimehe Kaido Fridolini sõnul võib ehituse hilinemisel olla mitu põhjust, kaugeltki mitte alati pole hilinemine seotud ehitajate tegevusega. “Kõige olulisem ehituse tähtaegset valmimist mõjutav tööriist on kavandamine, et läbimõeldud tegevused toimuksid õiges järjekorras, ning piisava ressursi planeerimine selleks. Protsess algab tellija lähteülesandest ja selle alusel koostatud projektist,” rääkis ta.

Ehitustegevus toimub üksnes projekti alusel ning ilma joonisteta ehitada ei saa. “Selge on see, et muutused tellija soovides ning lähteülesandes põhjustavad ümberprojekteerimist, mis on aeganõudev protsess. Kui muudatused tulevad ehitusprotsessi ajal, siis on ümbertegemiste ajakulu veelgi suurem ning lõpptähtaeg peab pikenema,” jätkas ta.

Lisaks mõjutavad ehituse kulgemise kiirust vigadeta projektdokumentatsioon ning usaldusväärne ehitaja. Kõik olulised lülid ehitise arengu erinevates faasides tellija-projekteerija-ehitaja peavad oma tegevused põhjalikult läbi mõtlema ning vormistama ka usutavad ajagraafikud. Täites kõikide osapoolte poolt ajagraafikutes fikseeritud ülesandeid tähtajaks, peaks ehitis ka õigel ajal valmima, võtmeroll selles on partnerite vahelisel koostööl.

Moodsas majas ei lähe ükski vihmapiisk raisku

Vihmavett sobib väga hästi kasutada WC-poti loputuskastis ja isegi pesu pesemiseks, kuid et see võimalik oleks, tuleb nutikad süsteemid juba maja ehitamise ajal plaani võtta.

Õige süsteemiga saab ära kasutada peaaegu kogu taevast alla sadava vee. OÜ Vanemuise Pargimaja rajas Tartusse kortermaja, mis kasutab kogutud vihmavett tualettruumides ning pesumasinates, lisaks ka kastmisveena, ütles ettevõtte juhatuse liige Priit Truusalu. Kogu hoones kasutatud veest on vihmavesi 40%, seda muidugi juhul, kui sajab piisavalt.

Süsteemi lisamine juba valmis majale on Truusalu sõnul kulukas ja tülikas. “Uue maja juures võiks seda küll kaaluda, sest kogu ehituse kuludest on lisanduv summa tühine,” märkis ta.

Samas on vee hind ja kvaliteet Eestis väga heal tasemel, nii et vihmavee kasutamise tasuvusaeg elamuehituses on üle kümmekonna aasta. Mis on kindlasti ka põhjus, miks meil seda niivõrd vähe kasutatakse.

Valesti ehitatud saun probleemiks kogu kortermajale

Korterisse sauna ehitamisel tuleb eelnevalt koostada projekt, millele võtta allkiri ühistu esimehelt ja kohalikust omavalitsusest. Kindlasti tuleb tagada korralik ventilatsioon ning niiskuskindlus, vastasel juhul tekitab saun probleeme kogu kortermajale.

Saunamaailma ehitusosakonna juhataja Mihhail Grossi sõnul tuleb korterelamus sauna ehitades kindlasti arvestada enamaga kui eramaja puhul. “Vastasel juhul võivad hilisemad vead mõjutada mitte ainult ühte korterit, vaid ka naabreid,” rõhutas Gross.

Ta lisas, et esmalt tuleb tellida projekt. “Selleks vaatame kohapeal ruumi üle, uurime ventilatsioonivõimalusi ja kõike muud, mis vajalik,” selgitas Gross ja lisas, et kuna korteris pole ruum algselt saunaks planeeritud, tuleb teha rohkem eeltööd – kõik üle vaadata, kontrollida ja kirja panna. Korteri või keldri ruumiplaani muutmise kohta tuleb saada kohalikust omavalitsusest kirjalik nõusolek.

Milline aed sobib kõige paremini kortermaja ümber?

Puitaed on soodsam kui metallist piire, kuid pikemas plaanis tasub ära suurem väljaminek, sest korralik materjal püsib aastaid ka hoolduseta. Kortermaja ümber aia ehitamist kavandades tuleks lähtuda maja asukohast, elanike vajadustest ja võimalustest.

TopDoor OÜ juhatuse liikme Roman ­Õunapi sõnul lähtuvad korteriühistud piirde­aia valikul enamasti piirkonna eri­päradest. Samuti võetakse arvesse hoone ja naaberhoonete iseloomu. Nii on näiteks Nõmmel levinud puitaiad, kesklinnas aga metallaiad. Lisaks tasub lähtuda vajadustest. “Kas vajatakse privaatsust, turvalisust või on hoopis vaja hoida ühist joont ­üldises tänavapildis,” märkis Õunap.Õunapi hinnangul võiks aiatellijal olla enne ehitaja poole pöördumist olemas esmane visioon. Sellega ­aitab kas arhitekt või aiafirma, kes jagab oma kogemusi. Kui plaan paigas, tuleb üles joonestada aiaeskiis, mille saab esitada linnaosavalitsusele, kus tuleb projekt kooskõlastada ning saada ehitus­luba. See­järel saab alustada ehitust.

Kuna piirdeaia ehituse käigus tehakse kaevetöid – kaevatakse kuni meetri sügavuseni –, on klientidele üks oluline tingimus, et nad uuriksid välja ja märgistaksid koos võrgu valdajatega krunti läbivad kaablid, torud ja muu sellise.

Näidistöö hoiab ära ehituspraagi ja vaidlused

Näidistöö aitab vähendada parandustööde hulka, tänu millele püsib ehitus ajagraafikus ega teki lisakulusid. Näidis- ehk proovi­töö annab tellijale ülevaate lõpptulemusest ning hoiab ära konfliktid.

ASi ­Riigi Kinnisvara tehnilise kirjelduse alusdokumentatsiooni on näidistöö sisse kirjutatud, ütles ehitusjuht Margus Türkson. “Projektijuht otsustab, milliseid näidistöid on vaja teha, kindlasti tuleb ka arhitektilt küsida, milliseid proovitöid ta näha sooviks,” rääkis Türkson.

Harvematel juhtudel on Türksoni sõnul näidistöö ka projekti ­sisse kirjutatud. “Näiteks ­Eesti Rahva Muuseumi ehitushankega oli kaasas 19 proovi­töö nimekiri, mis tuli kindlasti teha,” lausus Türkson. Tema sõnul tehakse üldjuhul näidistöö projektiliigiti kõige olulisemate tööde kohta kokkuleppelistes asukohtades.

Proovitööde tegemine annab tellijale parema ülevaate ja kindlasti ka parema lõpptulemuse. Lisaks hoiab see ära vaidlusi projekti lõppedes.

Uus maja läheb kolme kuuga hallitama

Kui uus maja korraliku ventilatsioonita jätta, võib see juba kolme kuu pärast hallitada ja seetõttu kapitaalremonti vajada. Eriti tähelepanelik tasub olla buumi ajal seisma jäänud objektidega, mis nüüd korda tehakse, kuid ventilatsioon “unustatakse” ehitamata.

Ventilatsioonisüsteemi valikul tuleb silmas pidada mitut aspekti. OÜ Ventexpert juhatuse liikme Helar Türgi sõnul on suurim viga kokkuhoid vajaliku arvel. “Arvatakse, et ilma elektri ja veeta ei saa elada, aga ilma ventilatsioonita küll,” märkis ta. “Kui elad vanas rehetalus, ei ole ventilatsioon tõesti nii väga tarvilik, aga tänapäeva majad on nii õhutihedad, et puuduliku ventilatsiooni korral läheb aega umbes kolm kuud, kui maja juba seest hallitab ja tuleb teha kapitaalremont.”

Põhivigadest nimetas Türk selle, et uutele kortermajadele ehitatakse ventilatsioon ühtsesse püstakusse, kust levivad ühe korteri lõhnad teise. Vanadele kortermajadele aga unustatakse renoveerimise ajal teha seina värske õhu avad, mistõttu akna põsed hallitavad.