Aasta olemuslugu tõmbas katte tabuks olnud teemalt

See oli rohkelt vastukaja leidnud olemuslugu, mis avas sõjaveteranide elu pahupoole ning suurendas teadlikkust posttraumaatilisest stressihäirest – tuli välja, et see on üpris levinud haigus sõjas käinud meeste seas.

Artikkel osutas kitsaskohtadele kaitseväe süsteemis, sest selgus, et posttraumaatiline stressihäire on aladiagnoositud ning sisuliselt pole veteranide seas selle teemaga süvitsi tegeletud: Eestis on ligi 1800 veterani, kelle vaimse tervise kohta andmed puuduvad. 

Samuti tekitas lugu elava diskussiooni, kas ja kuidas võib enesetappudest kirjutada. Mitmed eksperdid leidsid pärast loo ilmumist, et enesetaputeemadel tuleb rohkem rääkida ning vastupidine pikaaegne veendumus – suitsiid on tabuteema –, ei õigusta end alati.

Äripäeva aasta parima olemusloo nominent on Piret Reiljani ja Sirje Ranki artikkel “Jabur vargus Tavexis: kuld asendati veega”.

Artikkel kirjeldas Tavidi Rootsi tütarfirmas toimunud imelikku kullavargust ehk seda, kuidas Tavexi töötaja rongiga 12kilost kindlustamata kullakangi vedas, selle päise päeva ajal ära varastada lasi ning Tavex kõige tipuks Rootsi maksuametilt maksunõude ja trahvi kaela sai.

Aasta parima olemusloo nominendiks on ka Mari Metsa artiklid “Perekond Puhki Sampo jahvatab Soomes edasi” ja “Mälestus Tallinna lõhnast”. Portreelugu esimese Eesti Vabariigi ajal Eesti äriilma valitsenud perekond Puhki järeltulijatest, kes praegu elavad Soomes ning on jahutööstuse Mylly omanikud. Loo ajendiks oli Puhkide otsus müüa maha neile Eestis kuulunud jahufirma Veski Mati, mille perekond asutas Eestisse 1993. aastal.

Samuti on aasta parima olemusloo nominent Kaisa Gabrali artikkel “Kohtumine pimedas kapo ja maksuametiga”. Lugu kirjeldas Eesti Viljasalve ASi ühe omaniku Tõnis Leetjõe ja tema Kasahstanist pärit abikaasa ülekuulamist kaitsepolitseis ja maksuametis. Ettevõtja sattus asutuste huviorbiiti seetõttu, et tegutses SRÜ riikides.

Aasta parima olemusloo autorit premeerib Äripäev 1000 euroga.