Rammusad dividendid toidavad eelarvet

Nimelt kasvas jaanuaris möödunud aasta jaanuariga võrreldes kõige rohkem, üle kahe ja poole korra, juriidilise isiku tulumaksu laekumine. Tänavu jaanuaris laekus maksu 68,5 miljonit eurot võrreldes möödunud aasta sama kuu 24,6 miljoni euroga.

„Suurem laekumine on tingitud asjaolust, et erinevalt 2014. aastast jaotasid suured riigile kuuluvad ettevõtted 2015. aastal kasumit detsembris. Samuti kasvas mullu jaanuariga võrreldes ligikaudu 22 miljoni euro võrra erasektori ettevõtete tulumaks jaotatud kasumilt. Ettevõtete jaotatud kasumilt makstava tulumaksu kuises statistikas tekitavad nähtavaid kõikumisi üksikud suured kasumi jaotamised,“ selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Tuvikene.

Äripäev kirjutas juba mullu novembris, et dividendisadu purustab rekordi, ning näib, et trend jätkus ka aasta alguses. Ettevõtted liikusid toona hoogsalt kõigi aegade rekordi suunas, olles üheksa kuuga maksnud omanikele juba pea üks miljard eurot enam dividenditulu kui möödunud aastal. Kokku maksti esimesel üheksal kuul välja maksu- ja tolliameti andmetel 2,4 mld euro eest dividende.

Samas palgalt laekus jaanuaris vähem tulumaksu kui mullu. Füüsilise isiku tulumaksu laekus jaanuaris võrreldes möödunud aasta sama ajaga 0,9 protsenti ehk 41 miljonit eurot vähem. „Langus tulenes sellest, et maksumäära langetamine 20 protsendile ei mõjutanud veel eelmise aasta jaanuari laekumist, mistõttu aastatagune võrdlusbaas oli kõrge,“ selgitas Tuvikene. Kohalikele omavalitsustele laekus füüsilise isiku tulumaksu 8,9 protsenti enam kui aasta varem.

See-eest kasvas kiiresti sotsiaalmaksu laekumine. Sotsiaalmaksu laekus jaanuaris 224,4 miljonit eurot ehk võrreldes möödunud aasta sama ajaga 7,4 protsenti enam. „See oli viimase nelja kuu kiireim kasv. Deklareeritud palgafondi kasvu trend pöördus kiirenemisele, kasvades detsembris 6,1 protsenti. Palgasaajate arv on vähenenud neli kuud, detsembris 0,1 protsenti,“ rääkis Tuvikene.

Tegevusalapõhistel andmetel vähenes hõivatud töökohtade arv viiendat kuud, detsembris 2,2 protsenti. Kuna palgasaajate arv kahanes aeglasemalt, tähendab see osalise tööajaga palgatöö vähenemist. Hõivatud töökohtade arv on viimasel kolmel kuul vähenenud enim kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal, finants- ja kindlustustegevuses ning põllumajanduses.

Viimasel kolmel kuul kasvas palgafond kõige enam info ja side, majutuse ja toitlustuse ning jaekaubanduse tegevusaladel. Palgaväljamaksed kahanesid kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, mäetööstuses ning ehituses.