Eestlastel tiivikud militaartööstuse ukse vahel

Viimsis vaikse ja turvalise elurajooni vahetus naabruses asub militaartööstus. Seal toodetakse droone, mis koguvad luureandmeid NATO missioonidel ja ka Ida-Ukrainas. Üleliia täpseid asukohti ei paljastata, sest tegemist on ikkagi julgeolekuküsimusega.

Kuigi nii Eestis kui ka kogu maailmas teevad viimastel aastatel ilma enamasti tsiviil- ja kommertsdroonid, liigub suur raha hoopis militaarsektoris.

Kogu läänemaailma kaitsetööstuse sektorit saab Threod Systemsi (käive ca 100 000 eurot) juhatuse liikme, Iraagis ja Afganistanis võidelnud major Sten Reimanni sõnul mõõta suurusjärgus 600-700 miljardit dollarit aastas, mis on riikide kaitsekulutused kokku. „Üldine trend on praegu see, et viimased viis aastat on kaitsekulutused oluliselt vähenenud. Nüüd on seis selline, kus need kaitsekulutused enam ei vähene, vähenemine on peatunud, pigem kergelt tõuseb,“ ütleb ta ja lisab, et Euroopas vähenevad kaitsekulutused praegu väga vähestes riikides.

Mehitamata lennusüsteemide aasta turumahuks arvatakse ligikaudu 8 miljardit dollarit, millest militaardroonid moodustavad umbes 90 protsenti, ütleb Reimann. Ta vihjab, et seetõttu tasubki tegutseda julgeolekusektoris ja tegeleda äriga, mis on iseenesest väga spetsiifiline.

Droonid tõusevad

Major Reimanni sõnul annab rahvusvahelistel operatsioonidel osalemine neile kogemuse selle kohta, mis on kaitsetööstuses reaalselt kasutuses olevad hetketrendid ja konflikti iseloomud ning lõppkasutaja soovid.

Nii teab Threod Systemsi meeskond, et kui viimased viis aastat on riikide kaitsekulutused läänes vähenenud, siis luuresüsteemid on need, kus tegelikult eelarvet ei vähendata. Pigem on need kaitsekulutuste sees tõusnud. „Kui sul on vähe tulejõudu ja vähene mobiilsus ehk tanke juurde ei osteta, siis seda vähest ressurssi tuleb seda täpsemalt kasutada. Luure ja side peavad olema veel paremad kui muidu,“ selgitab Reimann.

Näiteks kui säästueelarve ajal ostab Eesti kaitsevägi jalaväe lahingumasina teiselt riigilt odavamalt, mitte otse tehasest, siis luure kogumisvahendid ja side on need, kus odavat kaupa ei ole võimalik hankida. Need peavad olema viimase tehnoloogia arendused.

Valdkonna kiire areng võimaldab droone kasutada üha erinevamatel eesmärkidel, mis nende kasutamist omakorda suurendab. Turumaht kasvab ligikaudu 30 protsenti aastas.

Silmapaistvad targad lahendused

Mehitamata lennusüsteemide turg on globaalne, mis pakub eksportimiseks palju võimalusi, kuid ka konkurents on tugev. „Seda enam tuleb kõrgelt hinnata Eesti ettevõtete suutlikkust selles väga konkurentsitihedal turul hakkama saada,“ näeb Eesti Kaitsetööstuse Liidu juht Kuldar Väärsi.

Threod Systems sisenes kaitsetööstuse magusaimale turule, Ameeruka Ühendriikidesse, koostöölepinguga ettevõttega MAG Aerospace. Sealne partner pakub USA valitsusele droonioperatsioonide juhtimise teenust. Militaardroone toodab Tallinnas Maarjamäel ka rohkem kui 20aastase mehhantroonikasüsteemide loomise kogemusega OÜ ELI (käive 2 mln eurot), keda peetakse Baltimaade juhtivaks militaarsimulatsioonide arendajaks. Peale mehitamata lennusüsteemide on Eesti jõudnud ülemaailmsele kaitsetööstuse turule paljude teistegi tarkade lahendustega, nagu traadita piirijälgimise süsteemide tootja Defendec ja küberkaitse idufirma Guardtime, kes teeb koostööd maailma suurima kaitsetööstusettevõttega Lockheed Martin.

Väärsi peab Eesti ettevõtete eeliseks paindlikku ja kiiret tootearendust. „Kui klient soovib muudatusi, siis need muudatused on kiired tulema. Meie ettevõtted on ikkagi suhteliselt väikesed ja tänu sellele paindlikud, aga seda eelist tuleb ka väga osavalt ära kasutada ja seda on ka Threod ja Eli kindlasti teinud,“ on ta kindel.

„Selliste tarkade tehnoloogiate, sealhulgas ka pidades silmas küberkaitset, poolest on Eesti maailmas hinnatud koostööpartner ja meil on kindlasti väga uuendusliku ja innovatiivse tööstuse maine. Seda tasub meie ettevõtetel oma välisturunduses ära kasutada,“ ütleb Väärsi, nähes olulise kaasaaitajana Eesti riigi head mainet IT-süsteemide ja tarkade lahenduste kasutusele võtmises.

Investoritega keeruline

Militaarvaldkonnas äri tegemisel on aga oma nüansid, millest esikohal on välispoliitika ehk kõik kõigile ei müü. „Ikkagi läänemaailm soovib kaitsetööstuse produktide liikumist kontrollida ja selle kohta on siis oma rahvusvaheline õigus, kuidas seda kontrollida. Euroopa Liit on riikide lõikes, kuhu eksporditakse, leppinud ühiselt kokku,“ ütleb Reimann.

Eestis reguleerib militaarkaupade vedu ja nendega seotud teenuse osutamist strateegilise kauba seadus, mis seab militaardroonid kahesuguse kasutusega kaubana strateegiliseks kaubaks. Enamik investeerimisfondidest lähtub aga sotsiaalse vastutustundlikkuse printsiipidest, mis välistavad militaarvaldkonna äridesse investeerimise. „Investoritel on kindlasti küsimus, et kui see investeering tehakse, siis kust see raha tagasi tuleb. Iseenesest ei ole seal midagi müstilist, lihtsalt need finantseerimislahendused on mõnevõrra teistsugused,“ selgitab Reimann ja ütleb, et suured investorid on tegelikult rahvusvahelised kaitsetööstuse korporatsioonid.

ELI valmistub Eesti piiri valvama

„See on alles arenev turg, nii et see lihtsalt võtab aega,“ ütleb Tõnu Vaher, kes juhib teist Eesti militaardroonide tootjat, osaühingut ELI. Nende kogutoodangust moodustavad droonid praegu veel 10-15 protsenti, ülejäänud osa aga väljaõppevahendid. „See 85 protsenti, mis me muud teeme, me paneme selle 15 protsendi arengusse sisse, sest me ise usume endasse,“ selgitab Vaher ja ütleb, et nad näevad palju võimalusi arenguks ja koostööks.

Praegu valmistub ELI riigihankeks. Nimelt ostab Eesti riik oma idapiiri valvamiseks poole miljoni euro eest droone.

Lähiaastatel näeb Vaher, et ettevõtte tootmismahtu tuleks mitu korda suurendada. „Ega ELI ettevõtte käive ka, mis oli alla kahe miljoni, ega see ka väga normaalne ei ole, seda tuleks ka suurendada kordades. Eks me siis seda teemegi,“ sõnastab ta tulevikuplaanid.