Toetused solgivad Eesti salatiturgu

Väiketootja laienema, peamiselt kõrgetest tööjõukulude tõttu, ei kipu ning on rõõmus, kui eestlane omamaist eelistab, kirjutab 19. mai Äripäev põllumajanduse rubriigis.

Erinevad maitsetaimed ja salatid on eestlase toidulaual kanda kinnitanud, tootmismahud on suurenenud, ent ka konkurents on tihedam. "Nii ta on läinud, et värske kraam on tarbijate hulgas üha populaarsem," märkis Luunja vallas asuva suurtootja ASi Grüne Fee Eesti juht Raivo Külasepp.

Ta lisas, et oleneb muidugi ka, millega võrrelda. "Kui põhjapoolsete maadega, nagu Soome ja Rootsi, siis oleme arengus viis-kuus aastat maas, aga kui võrrelda lõunanaabrite lätlaste ja leedukatega, siis oleme neist suuremad tarbijad,“ rääkis Külasepp.

Grüne Fee toodab vastupidiselt enamikule väiketootjatest salateid ja maitsetaimi aasta läbi. Tegevust alustati 1999. aastal, turu ja nõudluse kasvades on tasapisi laienetud. Tänavu on tootevalikus koos salatimiksidega 27 toodet, sealhulgas lehtsalat, jääsalat, tammelehesalat, rukola, till, petersell, murulauk, koriander, basiilik, oblikas, hernevõrsed jt.

"Kuna meil on Eesti mõistes üle keskmise suurusega tootmine, oleme keskendunud toodetele, millel on mahtu ja mille järele on turul nõudlus. Lisaks, kuna meil on suured kasvuhoonepinnad, peame arvestama selliste kultuuridega, mis omavahel kokku sobivad,“ selgitas Külasepp. Uute taimedega eksperimenteerimisele ettevõte seepärast tähelepanu ei pööra. 

Neli hektarit tootmist

Kui Grüne Fee 1999. aastal tootmist alustas, oli neil taimekasvatuseks kaks liini tuhandel ruutmeetril – liin on 6,4 meetri laiune ja 75 meetri pikkune kasvuhoonekonstruktsioon, kus on kogu kasvutsükkel näha, liini ühes otsas külvatakse ja istutatakse ning teises otsas pakitakse. "Toona polnud mõtet rohkem toota, kuna turgu polnud," märkis Külasepp. Ta lisas, et ettevõte on sellest ajast pidevalt laienenud, nii et nüüd on liine 75, mis moodustab pea neli hektarit.

"Meie tegevust ei ole eelmisel eelarveperioodil toetatud, see vähendab meie konkurentsivõimet ning tarbija peab olema nõus suurema summa toote eest välja käima," märkis Külasepp. "Meie naabreid toetatakse kas maksusoodustuste või otseste toetustega. Euroopa Liit on üks turg ja kui tingimused oleksid võrdsemad, tõstaks see meie konkurentsivõimet," selgitas ta ja lisas, et selles peitub ka vastus küsimusele, miks Eesti sisevarustuse tase on langenud ning miks meie turul on palju Poola, Hispaania ja Läti tooteid. "Meie oma toodetega pole paraku sealsetel turgudel konkurentsivõimelised,“ tõdes Külasepp.

Konkurentsis on ilma abiraha ja toetusteta püsima jäänud ka Harjumaal Assakul asuv väiketootja Uus-Kongo talu. Juba paarkümmend aastat tegutsenud ettevõttel pole kasvamine eesmärgiks olnud, ent aegade jooksul on katsetatud erinevate toodetega.

Praegu on talu peamiseks toodanguks suvel salatid ja talvel hapukapsas. "Oleme kasvatanud ka maitsetaimi, mõne aasta eest näiteks rosmariini. Kümmekond aastat kasvatasime sparglit, aga selle lõpetasime ära eelmisel aastal, kuna jätkamine oleks nõudnud rohkem ressurssi. Tuli teha oma valikud, sest maad on meil suhteliselt vähe, tööjõudu samuti, pealegi hakkab see töö selja peale," rääkis taluperemees Janno Kriisa.

Lisaks saab tema sõnul sparglit korra aastas, salatit saab aga kasvatada pikemalt. Aastate jooksul on katsetatud ühte ja teist, nüüd, mil keskendutakse salati kasvatamisele, proovitakse just ses vallas uusi sorte leida. 

Toetusi küsima ei kiputa

Uus-Kongo talu kapsas kasvab 1,2 hektari suurusel maa-alal, salatitele on eraldatud 0,6 hektarit – ühele kohale tehakse mitu istutust. Enamik taimi kasvab avamaal, pisut on ka kilekasvuhooneid. "Maad on vähe, nii et üritame efektiivselt toota. Kahjumis me pole, aga ega priisata ka ei saa. Tööd on palju, midagi ei tule lihtsalt kätte,“ märkis Kriisa.

Maikuust septembri lõpuni kasvatatakse salateid, siis tuleb tegeleda kapsaga. "Lisatööjõudu olemegi võtnud vaid kapsakoristamise ajaks, muul ajal saame oma jõududega hakkama,“ lisas Kriisa.

Uus-Kongo talu peremees on seisukohal, et kui saab hakkama ilma toetusteta, tulebki ilma hakkama saada. "Kui hakkad toetusi taotlema, siis pole majandamine korras ja järelikult pole siis ju mõtet asjaga tegeleda. Tuleb sellist hinda küsida, et ära elad. Tõsi, hinda ei saa alati dikteerida, aga on ostjaid, kes on eestimaise eest nõus rohkem maksma,“ rääkis Kriisa.

Õnneks eelistab ka Külasepa sõnul eestlane omamaist toodangut, kuna see on kõige värskem ja taimed on puhtalt kasvatatud. "Meil on väga hea putukatõrjevahend – talv,“ märkis Külasepp. Kasvuhoonetes on võimalik luua taime kasvuks võimalikult head tingimused, reguleerida temperatuur sobivaks ühe kraadi täpsusega ja õhuniiskus ühe protsendi täpsusega, mis mõjutab ka taimekaitsevahendite kasutamist.

Külasepa sõnul on võimalik kasutada ka biotõrjet. "Mis puudutab taimehaigusi, siis on tähtis, et taim ise oleks võimalikult tugev. Selle eelduseks on head kasvutingimused. Taime kasvuaeg on lühike, suvel kolm-neli nädalat, talvel  viis-kuus nädalat, selle aja jooksul ei jõua taim haigestuda,“ selgitas ta. 

Turustamisega probleeme pole

Turustamisega pole Uus-Kongo talu hätta jäänud. Algul müüdi toodangut ainult turul, sest inimesed käisid värsket kraami just sealt otsimas, nüüd läheb toodang enamasti poodidesse. "Salatit on hakatud rohkem sööma ja ka hapukapsa müük on iga aastaga suurenenud,“ rääkis talu peremees Janno Kriisa. Talu hapukapsa aastane müügimaht on 30–40 tonni, salatil 10–15 tonni.

Talu toodang läheb suures osas hulgiladudesse, kust see liigub edasi Selveritesse ja Prismadesse. Klientide hulgas on ka restorane. Kriisa sõnul tuleb igal aastal sõlmida uued turustamiskokkulepped. "Meie hapukapsas on väga nõutud, inimesed küsivad seda poest, poed omakorda hulgimüügist.“

Kriisa sõnul pakub importkaup nii Lätist kui mujalt neile konkurentsi, sest paljudel restoranidel näiteks pole vahet, kas kaup tuleb Hollandist või Hispaaniast, määrava tähtsusega on madal hind. Restoranidki hangivad toorainet hulgikaubandusest, HoReCa Service'i süsteemide kaudu. "Vaid üksikud toidukohad vaatavad kvaliteeti, mõned eelistavad eestimaist. Näiteks Põhjaka on üks meie hea partner, kes eelistab kodumaist ja käib ka ise toodangul järel. Meie kogused ei ole väga suured ja salat läheb müügiks küll,“ rääkis Kriisa.

Grüne Fee turustab oma toodangut peamiselt hulgifirmade kaudu, suurtest jaemüügikettidest on Rimi Jüris asuva jaotuskeskusega ainus, kes tooted otse müüki võtab. Parematel aegadel on salatitest ja maitserohelisest pea kolmandik, mullu oli see number küll väiksem, läinud ka ekspordiks. Peamised sihtriigid on Läti, Leedu ja Soome.

Konkurentsipuuduse üle salatite ja maitseainete tootja kurta ei saa. "Meie poodides on esindatud nii lõunanaabrite tooted kui ka Itaaliast tulevad salatimiksid," märkis ASi Grüne Fee Eesti juht Raivo Külasepp. "Konkurentsis püsimiseks tuleb mõistagi vaadata suuremaid kuluartikleid. Tootmine on töö- ja energiamahukas, nii et meil on kaks suurt kuluartiklit: tööjõukulud ja energiakulu, mis mõlemad on Eestis väga kõrgelt maksustatud,“ nentis 110 töökohaga ettevõtte juht. Ta lisas, et ettevõte on olnud tubli riigikassa täitja, tasudes eelmisel aastal makse 1,25 miljoni euro ulatuses (ilma käibemaksuta).