Riigile laekunud tulud kasvasid

Tööjõumakse – sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakseid ja üksikisiku tulumaksu, millest suurem osa kantakse üle omavalitsustele – laekus nelja kuuga 1,22 miljardit eurot, mida on mullu sama ajaga võrreldes 6,8 protsenti rohkem.

Maksutulud koos edasiantavate maksudega kasvasid möödunud aasta nelja esimese kuuga võrreldes 9,8 protsenti ehk 217,2 miljonit eurot. Mittemaksuliste tulude maht seevastu vähenes aastatagusega võrreldes 25,8 miljonit eurot ehk 6,1 protsenti. Kuludeks suunati aasta algusest 2,87 miljardit eurot, mis oli 185 miljonit eurot ehk 6,9 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.

2016. aasta riigieelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,84 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 9,04 miljardit eurot.

Maksu- ja tolliamet kogus aprilli lõpuks maksudena 2,43 miljardit eurot. Maksutuludest suurimate tululiikidena tasuti sotsiaalmaksu 828,9 miljonit eurot, käibemaksu 612,7 miljonit eurot ning aktsiise 337,5 miljonit eurot. Edasiantavaid makse laekus kokku 417,4 miljonit eurot, mida on 4,4 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga. Maksulaekumise kasvu taga on aktsiisikaupade varumine jaanuaris-veebruaris aktsiisitõusude eel, edasistel kuudel on oodata laekumise olulist vähenemist. Suurimad füüsilise isiku tulumaksu tagastamised jäid veebruari ja märtsi ning aprillis oli laekumine juba positiivne.

Mittemaksulisi tulusid on aasta algusest laekunud 393,8 miljonit eurot, mis on 25,8 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal. Kaupu ja teenuseid müüdi 53,2 miljoni euro ulatuses ja muid tulusid laekus 69,5 miljonit eurot. ELi ja muud toetused moodustasid aprilli lõpus 261,7 miljonit eurot.

Suurim kuluallikas toetused

Kulusid tegi riik nelja kuuga kokku 2,87 miljardit eurot, sh välisvahendite arvel 223,6 miljonit eurot. Suurima osa kuludest moodustasid väljamakstud toetused summas 1,5 miljardit eurot, sealhulgas välisvahendite arvel 195,4 miljonit eurot. Toetuste maht kokku on mullusega võrreldes kasvanud 8,7 protsenti, kusjuures välisvahenditest antud toetuste maht on peaaegu kahekordistunud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mis tuleneb 2014.–2020. aasta rahastamisperioodi toetusmeetmete senisest aktiivsemast elluviimisest. Muudeks tegevuskuludeks suunati 886,8 miljonit eurot, sellest suurema osa moodustavad edasiantavad maksud, maksed ja muud tasud kohaliku omavalitsuse üksustele, haigekassale, töötukassale ning teistele asjaomastele asutustele.

Tööjõu- ja majandamiskulude maht moodustas 441,2 miljonit eurot, kasvades aastaga 6,4 protsenti. Tööjõukulude maht kasvas 6,1 protsenti, ulatudes 232,6 miljoni euroni ja majandamiskulude maht suurenes 6,8 protsenti, moodustades aprilli lõpus 208,5 miljonit eurot.

Investeeringuteks suunati nelja kuuga 59,7 miljonit eurot ehk 30,4 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Sealhulgas investeerisid riigiasutused ise 38,3 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 23,1 miljoni euro ulatuses. Riigiasutuste investeeringuid kokku on tänavu aastaks planeeritud 322,9 miljonit eurot, millest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves on 141 miljonit eurot peamiselt riigimaanteede ehituseks ja teehoiuks ning kaitseministeeriumi eelarves 63,7 miljonit eurot hoonete ja rajatiste investeeringuteks.

Kõige rohkem ELi raha läks MKMi valitsemisalasse

Euroopa Liidu ja muid välistoetusi koos ettemaksetega maksti välja 223,6 miljonit eurot, millest 147,9 miljonit eurot moodustasid struktuuritoetused. Kõige enam tehti välisvahenditest väljamakseid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas summas 75,4 miljonit eurot, millest 33,4 miljonit eurot anti laenude ja käendustena välja märtsis Kredexi kaudu kapitali- ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamiseks.

Maaeluministeeriumi valitsemisala väljamaksed ulatusid 61,9 miljoni euroni, millest 54,3 miljonit eurot suunati maaelu arengukava tegevusteks. Tänavu on oodata välisvahendite aktiivsemat kasutamist võrreldes kahe eelneva aastaga, kui 2014.–2020. aasta perioodi välisvahendite kasutuselevõtuks tegevusi ette valmistati ja käivitati ning eelmise perioodi tegevusi lõpetati. Kogu käimasoleval finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saavad Eesti ettevõtted ja organisatsioonid taotleda ligi kahe miljardi ulatuses vahendeid erinevatest ELi programmidest ja otsetoetusfondidest.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas aprilli lõpu seisuga kogumahus 1,18 miljardit eurot, mida oli 252,1 miljonit eurot ehk 17,6 protsenti vähem kui eelmise aasta aprilli lõpus. Likviidsusreservis oli 766,6 miljonit ning stabiliseerimisreservis 398,7 miljonit eurot. Võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga suurenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 35,8 miljoni euro võrra ehk 3,1 protsenti.

Märtsi lõpuks oli valitsussektori eelarve puudujääk 0,32 protsenti SKPst ehk 67,8 miljonit eurot. Valitsussektori puudujääk tulenes nii sotsiaalkindlustusfondide kui ka keskvalitsuse eelarve puudujäägist. Keskvalitsuse eelarve puudujääk ulatus märtsis 93,7 miljoni euroni ja sotsiaalkindlustusfondidel 36,8 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste koondeelarve oli märtsi lõpuks 62,7 miljoni euroga ülejäägis.