Suurbritannia võimaliku EList lahkumise otsene mõju Eesti majandusele on piiratud ning tööstus väga olulisel määral ei peaks kannatama, kirjutab DNB Panga vanemanalüütik Priit Roosimägi.
- DNB Panga vanemanalüütik Priit Roosimägi. Foto: DNB Pank
"Ekspordi osas moodustab Suurbritannia Eesti kaubavahetusest alla 3%, olles suuruselt üheteistkümnes ekspordiriik. Ka impordi osas on osakaal alla 3% ning koht edetabelis kümnes. Üldine mõju seega on vähene," kirjutab Roosimägi
Äripäeva teemaveebis tööstusuudised.ee.
"Mõnevõrra suurem võib see olla teatud sektorite osas – näiteks puidutööstuse ekspordist läks eelmisel aastal Suurbritanniasse 8%, n-ö muude tööstustoodete osas 6%, Suurbritannia puhul annavad siin tooni mööblimaterjal ja kokkupandavad ehitised," märkis ta.
Roosimägi lisas, et lähima kahe aasta jooksul tõenäoliselt ei toimu kaubavahetuses suuremaid muutusi. "Pikemas perspektiivis aga tasub nimetatud sektorites tegutsevatel ettevõtjatel üle vaadata, kui suure osa Suurbritannia nende müügist annab ning olla valmis suurenevaks bürokraatiaks ja/või tollitariifide rakendumiseks," hoiatas analüütik.
"Kokkuvõttes võib öelda, et riigi võimaliku Euroopa Liidust lahkumise otsene mõju Eesti majandusele on piiratud ning tööstus väga olulisel määral ei peaks kannatama. Pigem on küsimus kaudsetes mõjudes," sõnas ta.
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.