Riigireformi Radari kolleegium andis riigireformi edenemisele ajavahemikul juunist augustini hinde kaks, sest viimast kvartalit iseloomustab poliitiline seisak.
- Riigireformi Radar: valitsus sai hindeks kahe Foto: PantherMedia/Scanpix
Kolleegiumi hinnangul on riigihalduse minister Arto Aas ja ametnikud teinud head tööd, aga nende käed jäävad lühikeseks, kui valitsus otsuseid ei tee.
Riigireformi Radar
Eesti Tööandjate Keskliidu ja mõttekoja Praxis ühisalgatus, mis monitoorib riigireformi edenemist ja annab poliitikakujundajatele soovitusi. Radari kolleegium annab riigireformi edenemisele hinnangu iga kolme kuu tagant.
Kolleegiumisse kuuluvad Praxise ekspert Annika Uudelepp, Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid, ettevõtja Olari Taal, ASi Starman juhatuse esimees Aivo Adamson, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, ajaloolane ja mõtleja David Vseviov, Hoolekandeteenused ASi juhatuse esimees Maarjo Mändmaa, õppejõud ja teadlane Tiina Randma-Liiv, riigivalitsemise eksperdid Külli Sarapuu ja Külli Taro, ettevõtja Heldur Meerits, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar ja Elering ASi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
Varasemad hinnangud riigireformi edenemisele olid 3- (veebruaris) ja 4- (maikuus). Maksimaalne võimalik hinne on 5.
„Suve alguses jõudis koalitsioon olulise verstapostini – riigikogu võttis vastu haldusreformi seaduse. Probleemiks on aga see, et valitsus ei jõudnud välja tulla ettepanekutega, mis haldusreformile tegeliku sisu annaks ehk milliseid avalikke teenuseid ja millisel riigi tasandil pakutakse ning kuidas neid rahastatakse,“ selgitas kolleegiumi liige Aivo Adamson. „Protsessiga on kaasnenud vastasseis ja kriitika, kuid reformile ei ole vaja pidurit panna,“ lisas Adamson.
Arvestades väljakutseid, nagu eesistumine, kohalike omavalitsuste ja parlamendi valimised, on radari kolleegiumi hinnangul valitsuskabinetil vaja nüüd nobedasti asuda avalike teenuste pakkumise ja rahastamise süsteemi ning regionaalhalduse mudeli üle otsustama. Radari kolleegiumi hinnangul nõuab see poliitikutelt otsustamisjulgust ja ametnikele suuniste andmist.
Näiteks kui oleks kokku lepitud, et edaspidi seotakse kõik riigi avalikud teenused ID-kaardiga identifitseerimise võimalusega, siis ei oleks töötukassas plastikkaardi (ajutine) kasutuselevõtt kõne alla tulnud. Ka maanteeameti reformikava takerdus ümberkorralduste puuduliku ettevalmistuse juhtimise taha, ei suudetud sihtrühmale selle vajalikkust selgitada.
Kolleegium imestab, kuidas on võimalik, et meil on riigireform ja samal ajal võtab ühe ministeeriumi haldusalas asuv asutus (Eesti Rahva Muuseum) kümneid inimesi tööle valdkonnas, kus ta konkureerib erasektoriga. Tegemist on ekspertide meelest märgilise küsimusega.
Pikema hinnanguga saad tutvuda
siin.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.