Täna kell 10 algas Strasbourgis Euroopa Liidu aasta üks tippsündmusi, debatt olukorrast Euroopa Liidus. ERR uuris Strasbourgis Euroopa Parlamendi saadikutelt, millest võiks Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker oma tänases aastakõnes rääkida.
- Tarand ELi aastadebati eel: meil on mitu kriisi kirkalt esil. Foto: Andras Kralla
„Arvan, et oluline on lõppkokkuvõte,“ ütles Tunne Kelam. „Sellest kujuneb nüüd tõeline Euroopa Liidu seisundi kokkuvõte ja ka vihjed, kuidas me peaksime edasi minema.“ Kelami sõnul peaks Juncker täna rääkima migratsioonist, piirikaitsest ja üllatada võiks ka mõne uue algatusega, vahendasid
ERRi raadiouudised.
Indrek Tarand märkis, et kindlasti räägib Juncker ka majandusest. „Loomulikult kõik eeldavad, et ta keskendub nendele kriitilistele asjadele, mis Euroopa elus on. Ja ei pea olema suur teadlane, et näha, et need on terrorism, majanduse ebapiisav tõus, migratsioonikriis,“ loetles Tarand. „Vaevalt et Juncker sellest räägib, aga tegelikult on meil ka institutsionaalne kriis pärast Brexitit eriti kirkalt esil. Ma loodan ise, et Juncker puudutab põgusalt ka seda, et Euroopa Komisjoni volinik Oettinger koos oma ülemuse asepresident Ansipiga on püüdnud Euroopa kodanikke tüssata ja lasknud endale krae vahele telekomide lobi ning täielikult ruineerinud direktiivi, mis lubas roaming-tasude kaotamist.“
Briti parlamendisaadikute esiskeptik Nigel Farage aga tunnistas
ERRi raadiouudistele, et kui me räägime olukorrast liidus, siis see on kohutavas seisus. „Eurotsoon on taas kriisi langemise äärel, isegi suure võiduna esitatud rändlustasude kaotamine heideti prügikasti,“ rääkis Farage. „Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on tagasi lükkamas proua Merkeli sisserändekvoote ja vastuseks Brexitile hakkavad nad nüüd looma Europa armeed, leides, et tuleb ikka endistviisi edasi minna. Arvan, et kõne saab olema väga teatraalne ja naljakas.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.