Ettevõtja Indrek Neivelt leiab, et pensioniea küsimusest tähtsam on see, et Eesti inimestelt korjatakse aastas üle 200 miljoni kokku, kuid see raha investeeritakse Eestist välja.
- Indrek Neivelt Foto: Veiko Tõkman
Pankade hallatavate pensionifondide tootlikkus on aastaid olnud väike, mis tähendab, et inimese kogutud raha lisa ei teeni,
vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal". Neivelti sõnul tuleks suurt pilti vaadates tegeleda just pensionifondidega. "Me korjame raha kokku. Ja 200 miljonit on tegelikult väga suur eksport, mida me peame tegema, et see 200 miljonit siia tagasi teenida," ütles pensioniühistu Tuleva asutaja Neivelt
„AK Nädalale“.
"EAS, mis kulutab umbes 10 miljonit, kui ma õigesti mäletan, teeb suuri pingutusi, et aastas 30-50 miljonit tagasi tuua. Ja siis nemad lihtsalt kannavad 200 miljonit välja. Ja see on täiesti aktsepteeritud meie riigis," oli Neivelt kriitiline.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna käis eelmisel nädalal välja idee, et aastaks 2040 peaks pensionile mineku iga tõusma 70 aastani. Valitsus seda plaani veel ei kinnitanud.
Karm prognoos
Eesti rahvaarv langeb prognooside kohaselt aastaks 2060 seniselt 1,3 miljonilt 1,1 miljonile, mis tähendab ka tööealise elanikkonna vähenemist.Töötajate ja pensionäride suhe on viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe pensionäri kohta. 2060. aastaks oleks prognooside põhjal pensionäri kohta vaid poolteist töötavat inimest.Pensionisüsteem on ülekoormatud ja riigieelarvest makstakse aastas pensioniteks peale 450 miljonit eurot.Keskmine vanaduspension on praegu veidi alla 400 euro. Kuna igal aastal jääb Eestis tööealist elanikkonda vähemaks, kes sotsiaalmaksu abil pensione maksta aitaks, siis ootaks praeguse prognoosi järgi alla 30aastaste põlvkonda umbes 40 aasta pärast ees alla 300eurone riiklik pension.
Seotud lood
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?