Praegu ei taha suured energiaettevõtted väga täpselt öelda, kui suures mahus on nad valmis investeerima Eesti maismaa tuuleparkidesse. Miljardini võib investeering ettevõtte puhul küündida küll, tõdeb Enefit Greeni tegevjuht Juhan Aguraiuja, aga seda vaid teatud tingimustel.
- Endine minister ja nüüd erasektoris Utilitas Windi juhtiv Rene Tammist Saarde tuulepargi avamisel 2023. aastal. Foto: Andras Kralla
Nii Aguraiuja kui ka Utilitas Windi juhatuse esimees Rene Tammist rõhutavad saates "Energiatund", et turutingimustel praegu suuri energiainvesteeringuid ei tehta.
Ettevõtted soovivad, et riiklikud hinnavahe lepingulahendused poleks piiratud täiendava klausliga, mille kohaselt katab riik küll energiafirmale küsitud hinnagarantii ja turuhinna vahe, kuid seda maksimaalselt 20 eurot megavatt-tunni kohta.
See pole aga ettevõtete jaoks piisav ning Rene Tammiste sõnul peaks hinnagarantii olema ilma täiendavate piiranguteta, sest vastasel juhul nad ei saa pankadest laenu. "Projektid, mida arendame, peavad olema pangakõlbulikud. Me kõik läheme lõpuks arendajatena panka ja küsime, kas oleks võimalik mõistlikel tingimustel laenu saada," rääkis Tammist.
"Kindlus avaldub praegu kas riiklike garantiide või pikaaegsete müügilepingutega," rääkis Juhan Aguraiuja ja lisas, et Enefit Green on praegu pikaaegsete müügilepingute vastu rajanud palju tuuleparke ilma riigi toetusteta. "Oleme näinud ka aga nende negatiivseid pooli," märkis ta. Kuna praegu on fikseeritud hinnaga lepinguid saada vähe, peaks Aguraiuja sõnul tulema riigilt investeeringute saamiseks teised selged garantiid.
Saate esimeses pooles kõlas ka intervjuu kliimaministeeriumi taastuvenergia valdkonnajuhi Karlis Goldsteiniga, mille järel olid teemaks detailplaneeringud, nende venimine ja koostöö kohalike omavalitsutega.
Saate teine pool tõi lauda investeeringute mahud, riiklikud hinnagarantiid, aga ka elektrivõrgu probleemid ja riigikaitse küsimused. Saatejuht on Lauri Leet.
Energiafirmad investeeriks tuuleparkidesse miljardi. Diil seisab riigi taga
Seotud lood
Lihtne mudel ettevõtetele on fikseerida elektri hind pooles mahus, ütleb kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga saates “Energiatund”. Suurtarbija sõnul tasub neil hind fikseerida jupiti “klotside kaupa” ette.
Käesoleval nädalal sai asi ametlikuks: Eesti lahkub Venemaa elektrivõrgust lõplikult järgmise aasta veebruaris. Sellega seotud elektri sagedusreservide hange, mille tingimustega pole kõik turuosalised sugugi rahul, lahendab ka pikaajalisi probleeme elektrivõrgu stabiilsusega, selgitab saates “Energiatund” Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp.
Kliimakindlamajanduse seaduse eelnõus on energeetika välja toodud kui kõige suurema jalajäljega tegevusvaldkond Eestis, mille lahendamisel on ka kõige suurem potentsiaal. Algab see kõik eelkõige taastuvenergia tootmisvõimekuse suurendamisega.
Nüüd lõpuks avati viis aastat tagasi valmima pidanud Aidu tuulepark, mis vahepeal mitmeks aastaks ehituse peatas ja vaidlustesse takerdus.
Vanas Euroopas tavaline firmade ja muu vara põlvest põlve pärandamine on eestlaste jaoks uus teema. Meil siin on alles esimene põlvkond varavahetuseks ettevalmistusi tegemas.