Värske valitsus: me passima ei jää

„Sadat päeva meile ei anda. Ei anta ka sadat tundi ega minutit. Valitsus peab kohe tegusema hakkama,“ kommenteeris Tsahkna, kelle sõnul veedetigi suur osa tänasest hommikupoolikust, arutades selle üle, kuidas valitsuskava võimalikult kiirelt paika ja avalikkuse ette saada.

Töömeeleolu ning suhtumine on Tsahkna sõnul vastsündinud koalitsioonil hea. „Seda pole Stenbockis mõnda aega nähtud,“ võrdles kaitseminister.

Siseminister Andres Anvelti sõnul ootab kogu üldsus avalikkuselt täpsustusi selle kohta, mida möödunud nädalal avalikustatud seitsmeleheküljeline raamkava endast täpselt kujutama hakkab. „Olgem ausad. Väga paljud muudatused, alustades maksupoliitilistest, lõpetades sisutegevustega, vajavad väga kiiresti täpsemat selgitamist. Kõik ootavad seda ja me ei tohi ootusi petta,“ kommenteeris ta.

Nii palju Anvelt täpsustas, et kõik, mis sai välja lubatud, enam ümbervaatamisele ei lähe. „Mingit poliitikat, et hakkame ühte või teist asja lihtsustama või kergendama, ei tule. Lähme edasi kindlal kursil, mille oleme endale ette võtnud,“ kinnitas Anvelt.

Konkreetsete eesmärkidena tõid kolm ministrit välja töötavate inimeste ja ettevõtjate elujärje parandamise ning majandusliku stabiilsuse loomise.

Küsimusele, mida arvab uus valitsus Rail Balticust, vastas Ratas, et enne suurte otsuste langetamist peab valitsus maha istuma ja projekti analüüsima. „Ei ole olnud kordagi teemaks, et peaks toimuma kardinaalne kannapööre,“ vihjas Ratas siiski.

Õllega surnuks juua liiga odav

Palju kära oli pressikonverentsil ka õlleaktsiisi suure tõusu üle. Ratase sõnul on lahja alkoholi aktsiisi tõstmise peamine eesmärk hoida rahva tervist. Tema sõnul on põhjendamatu väita, et õllepudelit tulevikus enam Eestis osta ei saaks. „Vastupidi, saab osta kordades rohkem kui Skandinaavias,“ sõnas ta.

Anvelti sõnul on osati tegu ka lahja alkoholi aktsiisi järeleaitamisega oma kangemale kolleegile. „Kui muidu joob inimene end ühe-kahe pudeli viinaga surnuks, siis pannes see õllesse, on see hetkel palju odavam. Kas seda me tahemegi?“ küsis Anvelt. Tema sõnul tasandab valitsus lihtsalt seda, mis on aastaid olnud paigast ära – kange alkohol on aktsiisitõusudega lihtsalt eest ära liikunud.

Tsahkna arvates oleks targem enne valju reageerimist vaadata, milline hakkab olema aktsiisitõusu mõju majandusele. Tema sõnul tuleks ära oodata ekspertide hinnangud ning turureaktsioon, enne kui paikapanevaid järeldusi teha.

Keskerakonna pooltund

Küsimusele, kuidas peaminister suhtub eile lahvatanud skandaali maaeluminister Martin Repinski kitsejuustutehase üle, vastas Ratas, et olukord talle igatahes ei meeldi. Ratase sõnul on ta viimase 24 tunni jooksul korduvalt Repinskiga vestelnud ning tema sõnum on olnud ainult üks: „Väga tõsised kahtlustused või väärteod, mis ta on teinud, tuleb ümber lükata.“ Ratase sõnul ütles ta ka Repinskile, et tal pole selleks aega kümme aastat, vaid ta peab andma vastuseid lähiajal.

Ajakirjanikud juhtisid jutu ka teistele Keskerakonna murekohtadele. Näiteks küsiti peaministrilt, kui palju pahameelt on talle tekitanud välismeedias ilmunud pealkirjad, et Keskerakond on Kremli- või venemeelne. „Ma ei ole solvunud, ma ei nuta,“ sõnas Ratas, kelle sõnul on kõik sellised küsimused õigustatud ja teretulnud. „MTÜ Keskerakond toimib Eesti Vabariigi seaduste alusel, toetab Eesti iseseisvust ja soovib, et Eesti riik õitseks. Kinnitan, et ideoloogiliselt meie välispoliitika suunad ei muutu,“ vastas Ratas välisajakirjaniku küsimusele.

Eilses "Pealtnägijas" ilmunud loost selgus, et Keskerakond kavatseb hakata Edgar Savisaarele palka maksma. Seni pole seda Ratase sõnul tehtud põhjusel, et Savisaar pole töölepingule alla kirjutanud. „Kui erakonna liige ei soovi lepingule alla kirjutada, ei saa talle ka tasu maksta,“ möönis Ratas.

Käidi üle ka Keskerakonna raharaskustest. Ratas tõdes, et erakonna rahaseis on keeruline, kuid kinnitas, et erakond suudab need korda ajada ning järgmised kohaliku omavalitsuse valimised läbi viia. Küsimusele, kas selleks tuleks maha müüa ka erakonna vanalinna kontorihoone, vastas Ratas, et hoone müük on viienda, kuuenda või alles seitsmenda järgu küsimus. „Kui ühel hetkel on vaja rahaasjade kordategemiseks vara realiseerida, tuleb see realiseerida,“ jättis Ratas aga kõik lahtiseks.