„Kõigepealt hakkavad tegelema vene poisid ja siis teised vennad“

Eelmise aastal tabas maksu- ja tolliamet huuletubakaga kaubitsenud jõugu, mille liikmed eesotsas Aare Vaini, Siim Silgu, Jaanus Keremi ja Helari Tammega mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi.

Vain ja üks tubakaäris osalenuid, Taavi Tuulsalu rääkisid telefonis:

Vain: Et, et aga ühesõnaga, et eee mmm, kui nüüd on mingisugune ilge kepp, et ma ei saa, ma üldse ei, ma ei näe küll põhjust, miks ma ei peaks saama, onju, mul on vaja ühesõnaga ta number saada, mul on nimed asjad olemas, onju.

Tuulsalu: Mhmhh.

Vain: Et siis hakkavad kõigepealt vene poisid tegelema ja siis peale seda tegelevad teised vennad, et et noh kurat ma olen paha inimene, aga midagi ei ole teha. No see on meie kõigi huvides noh. (naerab)

Tuulsalu: Aga no me räägime, me kindlalt ühest ja samast vennast, siuke ma ei tea, neljakümne aastane.

Vain: Kolmkümmend viis on ta jah.

Tuulsalu: Sõidab kuuekümnega bemmiga, vähemalt ennem sõitis.

Vain: See on, kas see on viiene bemm, eks ole?

Tuulsalu: Ja-jaa.

Vain: Ja see jah, sama jah. On-on.

Tuulsalu: A okei, siis on sama vend.

Vain: Jaa. Sama vend jah. Vahest on laps peal vist veel.

Tuulsalu: No seda ma ei tea. Näind ma teda pole noh, ma lihtsalt kuulsin seda juttu.

Vain: Mhmhh. Ja-jaa.

Tuulsalu: Siis on põhimõtteliselt, siis on põhimõtteliselt kogu ring teab teda nagu mingi siukse… /arusaamatu/ inimesena.

Vain: Ei no loomulikult, sest ta ise, ise arvatavasti toob ja ise müüb noh.

Tuulsalu: Mhmhh.

Vain: Et ega siin selles osas ei olegi mingit keerulist, oleks tal mingi ilge, noh üldiselt ausalt öeldes täna ei koti ka, kellega ta patsu lööb, nagunii on kuradi, nagunii on meil seis parem, noh selles osas, et, aga tal vaevalt, et keegi seal selja taga on ka noh, ma olen natuke nagu uurind ka noh.

Vain helistas Siim Silgule:

Vain: Eeh kuule, eh asjadega kursis, räägitud, üks palve.

Silgu: Nooh.

Vain: Sul äkki lihtsam, sa nagunii nendega tihemini praegu nendega suhtled, sebi mulle see telefoninumber uuesti, vaata, mul see oli, aga siis kui siin vahepeal need teemad olid, ma loomulikult kõik asjad ju eeh…

Silgu: Mhmhh.

Vain: Noh nii-öelda.

Silgu: Ja ma saan aru, saan aru, saan aru, saan aru juba.

Vain: Et nimed, asjad, autod, värgid kõik on teada, mul on juba poistega räägitud, mul on vaja ainult telefoninumbrit, mis reaalselt, mille peale saaks „tellimuse“ teha.

Silgu: Mhmhh, mhmhh.

Vain: Et asi hakkab olema niimoodi, et kõigepealt tehakse tal kaubaga arap ja siis lendavad pärast „pagunid“ peale juba, vähe hiljem noh.

Vaini jooksupoisid

Huuletubakaäri üks osalisi Andres Kruve rääkis ülekuulamisel, et alates 2015. a maist kuni septembrini sai ta Vainilt huuletubakat. Mõnikord olid Vainiga kaasas ka kaks vene keelt kõnelevat noormeest nimedega Sergei ja Andrei, keda Kruve nimetas Vaini “jooksupoisteks“.

„Üks noormees oli lühemat kasvu ja tugeva kehaehitusega, pikkust ca 170-173 cm, oli päris kiilakas või kandis lühikesi juukseid, 30-35aastane. Samas oli see noormees imelik, kuna kandis kogu aeg üht ja sama tumedat värvi nahkjopet, isegi kui õues oli +25 või +10 kraadi. Teine noormees oli ca 190 cm pikk, kõhna kehaehitusega, 30-35aastane,“ kirjeldas Kruve.

Kruve sai Vainilt huuletubakat kolmes erinevas kohtas: Järve Selveri IT-bussi juures, Tondi outlet'i-poe juures ning Magdaleena haigla juures.

Kuidas täpselt tubaka saamine käis? „Tuli alguses venelane, võttis mu auto, käis ära ja tagasi tulles oli tubakas autosse pandud. Seejärel tuli Aare ja võttis raha. Vahest jäi veel jutustama, vahest mitte,“ rääkis Kruve.

Ebaseaduslik äri tõi tulu miljoneid eurosid

Eelmise aastal huuletubakaäri eest kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud grupeeringu juhtfiguurid Aare Vain, Siim Silgu, Jaanus Kerem ning Helari Tamm teenisid aastaga ehk 2015. a maikuust kuni 2016. a maikuuni vähemalt 1,32 miljonit eurot kriminaalset tulu. Kokku oli süüdimõistetuid 11.

Nagu selgus Akis Krachti kuriteoteate kirjeldusest, võidi huuletubakaäris varem juba aastaid teenida tulu samades suurusjärkudes.

Huuletubakaäri osalised kutsusid omavahelistes vestlustes 1972. a sündinud Vaini hüüdnimedega „Vanamees“ ja „Habe“.

Jaanus Kerem rääkis ülekuulamisel, et tema sai Vainiga tuttavaks kütuseäri kaudu. „Tal oli mingi nõustamisbüroo, tänu sellele ma küsisin tema käest nõu, tegelesin ise emulsioonikütusega. Selles äris tegelevad inimesed, kelle kohta tegin tausta tema kaudu, tal on sidemeid kütuseäris ja annab soovitusi, kas nendega teha äri või mitte teha.“ Kerem kinnitas, et oli andnud Vainile sularahas laenu ning võlasumma oli üle 100 000 euro.

Tunnistaja Artjom Santašov rääkis, et töötas 2015. a maikuuni K.K Diamond Group OÜs, kellele kuulub bränd Petrol24.eu. Palka sai ta aga Vaini firmast Vainland OÜ.

Miks selline skeem? „Ei tea, kuidas kolm osanikku seal asjad kokku leppisid, aga nii mulle maksti. Kolm osanikku on olemas seal faktiliselt, juriidiliselt on vaid üks nimi paberi peal. Juriidiline omanik on Ken Koort. Teine omanik on Vainlandi omanik ja kolmas on kolmas, ka üks kütuseportaal tegelikult,“ selgitas Santašov.

Vain oli ametlikult tööl K.K Diamond Group sisekontrolli juhina.

Mäletatavasti figureeris Vain ka endise kapo sisekontrolli töötaja Indrek Põdra afääris, kus osa Krediidipanga aktsiate kaaperdamisürituse käigus sai Vain Põdralt ülesandeid. Moskva Panga omandusest välja libisenud ligi kolmandiku Krediidipanga aktsiate tagasisaamise aktsiooni vedasid Vene sidemetega ärimees Oleg Smoli ja Põder, neid rahastas selles Põdra kohtutoimiku andmeil Moskva Pank. Vaini roll asjaosaliste ütluste põhjal oli operatsioonis pigem käsutäitja oma, näiteks vahendas ta dokumente ja püüdis aidata meediasse mõnd sobiva sisuga artiklit sokutada. Põder on süüdi mõistetud altkäemaksu võtmises ja riigisaladuse avaldamises.

Alates 2015. a maikuust hakkas kehtima tubakaseaduse muudatus ning sinna lisati keelatud suitsuvabade tubakatoodete suur kogus, milleks sai enam kui 15 kilo ehk rohkem kui 300 pakki. Seni oli suur kogus seaduses täpsustamata ning käitleja suhtes ei saanudki kohaldada kriminaalkaristust. Ebaseaduslik käitlemist, ka suures koguses, karistati sinnamaani vaid väärteo korras.

Aare Vain: Mul ei ole kombeks käia inimesi hirmutamas

Huuletubakaäris ning kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdi mõistetud Aare Vain ütles intervjuus Äripäevale, et ta ei ole Akis Krachti ja tema lähedasi hirmutanud.

Kas olete Akis Krachti kuriteoteadet näinud?

Jah, loomulikult. Kui ma enne kohtuistungit tutvusin toimikumaterjalidega, siis ma nägin seal seda paberit. See oli minu jaoks üllatus, eelnevalt seda näinud ei olnud. Oleks need asjad aset leidnud, mis seal avalduses 2012. a kirjas on, siis võiks eeldada, et oleks algatatud uurimine.

Teiseks võin taustaks öelda, et minu andmetel siiamaani kestab perekond Krachtide lahutussaaga ja seoses sellega loobitakse üksteist poriga. Kuna ma olin ühe poole tuttav, siis mind sinna sisse ka tiriti.

Kuid huuletubakaäriga alustasite juba 2010. aastal?

Esiteks on need nii vanad asjad, et ma isegi ei tea, kes nendest selle asjaga tegeles või mitte. Pigem põhines meie tutvus sellel, et Argos küsis teinekord juriidilist nõu, kuidas vormistada pabereid, kui neid oli vaja esitada näiteks prokuratuurile või vastupidi, ennast kaitsta, kui Kersti oli teinud selliseid käike. Sellel ajal oli meie tutvus selline.

Seal oli ka jutt, et ma käisin teda (Akis Krachti – toim) ja tema elukaaslast ähvardamas. Ma ütlen, et tänase päevani ei ole ma neid inimesi kunagi oma elus näinud. Rääkimata nendega suhtlemisest. See on täiesti vale, mille eesmärgiks oli võimalikult palju põhjustada ebamugavusi Argosele. Ühtegi tõendit selle kuriteoteate pinnalt kohtule ei ole esitatud, ei ole ka kahtlustuses ega süüdistusaktis ühtegi lõiku selle kohta. Ju see pandi mingi iseloomustava materjalina sinna toimikusse.

Ometigi on seal hästi detailne info?

Isegi lugesin ja imestasin. Täiesti siiralt! Esiteks olen ma oma karistuse selles asjas saanud ja teiseks, see on nii vana asi. Ja oleks seal siis natukenegi tõtt. Ei ole mul kombeks ei siis ega praegu käia inimesi hirmutamas ega eraviisilisi asju lahendamas.

Kuidas te sügisel saadud kriminaalkaristust kommenteerite?

Kui ma olin kokkuleppega nõus, siis nagu Eesti kõnekäänd ütleb, et peale kaklust on mõttetu rusikatega vehkida. Kunagi ei ole mustvalgeid asju, loomulikult oli teatud nüansse, mis ei olnud päris nii, aga kokkuleppe põhimõte ongi, et kaks poolt lepivad kokku ja tänaseks olen kokkuleppele läinud. Mis siin ikka pikemalt kommenteerida.