Minu meelest ei ole see hea Ameerika ega maailma majandusele, kui saetakse oksa, millel istutakse, ütles Euroopa Komisjoni digitaalse turu asepresident Andrus Ansip kommentaariks USA presidendi otsusele järsult sisserännet piirata.
- USA immigratsioonipiirangu vastane meeleavaldus Bostonis. Foto: Scanpix/Reuters
USA presidendi
Donald Trumpi reedel allkirjastatud otsus piirata immigratsiooni Süüriast ja veel kuuest moslemienamusega riigist tekitas esmalt nädalavahetusel suure kaose, jättes lennujaamadesse ühtmoodi kinni nii pagulased kui legaalse alalise elamisloa omanikud, ja teisalt üleilmset furoori, kuna on eriliselt järsk ja küüniline.
Saksamaa kantsleri
Angela Merkeli sõnul ei ole see küll viis, kuidas terrorismi vastu võidelda. „See ei õigusta teatud päritolu või usutunnistusega inimeste asetamist üldise kahtluse alla,“ vahendas agentuur Bloomberg.
Andrus Ansip kommenteeris teema seda aspekti, mis puudutab välismaalt tööjõu värbamist.
Donald Trumpi korraldusega kadus selle esmases tõlgenduses
USAs viibimise õigus isegi nendelt isikutelt, kellel on USAs elamisluba või kehtiv viisa. Erilist nördimust avaldas USA tehnoloogiasektor, Silicon Valley ettevõtted.
Google’i kaasasutajat Sergey Brini, kes on pärit Venemaalt, nähti osalemas San Fransisco lennuväljal Trumpi otsusest vallandunud meeleavaldusel.
Microsofti juht on India päritolu,
Apple’i looja Steve Jobs oli Süüria põgeniku poeg, osutas Ansip. Ja ka Skype’is töötab inimesi enam kui 30 rahvusest, kellest kõik ei ole
Euroopa Liidu kodanikud.
„Maailma suurtes tehnoloogiaettevõtetes töötab tohutult väga andekaid inimesi kogu maailmast ja Ameerika digitaalvaldkonna edu saladus minu meelest on põhinenud suuresti sellel, et nad on suutnud meelitada helgeid ajusid üle maailma Ameerikasse kokku. Nad on väga palju sellest võitnud,“ ütles Ansip. Just uued värsked kooslused ja süsteemist välja minek aitavad luua uusi tehnoloogilisi lahendusi ja valmistada tooteid, mil võiks minekut olla kogu maailmas. „Loovusele on kindlasti paljurahvuslus kasuks,“ nentis Ansip.
Reedel väljastatud korraldusega peatati USAs pagulaste vastuvõtmine 120 päevaks ning Süüria pagulaste riiki saabumine keelati lõpmata tähtajaga. Samuti keelati 90 päevaks valdavalt moslemikogukonnaga Süüria, Iraagi, Iraani, Sudaani, Liibüa, Somaalia ja Jeemeni kodanike USAsse sisenemine.
Esimese sammuna lauskeelust tagasi teatas justiitsminister John Kelly pühapäeva õhtul, et rohelise kaardi omanikud lubatakse siiski riiki tagasi. Selle tingis juriidiliste ekspertide väga jõuline kriitika, et riiki naasmist keelati ka isikutel, kellel oli olemas seaduslik elamisluba.
Apple'it ei oleks olemas
USA tehnoloogiasektor - Google,
Facebook, Salesforce, Microsoft ja teised - taunisid, et selline samm on vastuolus Ameerika olemusega ning riskib rikkuda innovatsioonimootori. „Apple’it ei oleks sisserändeta olemas,“ tsiteeris Financial Times firma tegevjuht Tim Cooki.
Facebooki asutaja Mark Zuckerberg ütles, et USA peaks olema uhke selle üle, et on sisserändajate riik, ning keskenduma vaid nendele isikutele, kes tõeliselt endast ohtu kujutavad. Microsofti juht Satya Nadella rõhutas firma LinkedIni lehel, millist positiivset rolli on sisseränne tähendanud ettevõtte, riigi ja kogu maailma jaoks.
On tõsi, et keelu alla pandud seitsmest riigist ei ole USA tehnoloogiafirmadel kuigi palju töötajaid, kuid teema ei piirdu sellega – valmistutakse suuremaks lahinguks. Trump on kritiseerinud ka tööviisa H-1B süsteemi, mille abil paljud tehnoloogiafirmad on omale teistest riikidest tarkvarainsenere toonud. Agentuur Bloomberg on näinud korralduse mustandit, mis nõuab esmalt ameeriklaste palkamist. Kui palgatakse välismaalt, siis eelkõige vaid kõrgepalgalisi spetsialiste. Bloomberg vahendab, et seda tööviisade programmi on kritiseeritud kui kanalit odava tööjõu palkamiseks.
Vait ei olnud ka ettevõtete juhid, kes on nõustunud osalema Trumpi nõunikena. Uberi juht Travis Kalanick ütles, et tõstab teema järgmisel nõunike nõupidamisel üles. Tesla juht Elon Musk säutsus Twitteris, et paljud keelust pihta saanud on suured USA toetajad ega vääri sellist kohtlemist. Firmad on ise kriitika alla sattunud kui kollaborandid.
Ülejäänud USA tööstus oli suhteliselt vait, kirjutas Financial Times. Üks erand oli Starbucks, mis tegi avalduse, et tsiviliseeritud käitumine ja inimõigused on rünnaku all.
Leht kirjutas, et mitmed USA vabariiklased joondusid presidendi taha või olid vait. Vabariiklaste spiiker Esindajatekojas Paul Ryan ütles, et Trumpil on õigus kindlustada, et riik teeks kõik selguse saamiseks, kes riiki sisenevad. Senaatorid John McCain ja Lindsey Graham aga hoiatasid, et taoline järsk samm suurendab Ameerika-vastaseid meeleolusid ja võib osutuda endale ise tehtud kahjuks.
Seotud lood
Eri põlvkondade ühtseks ja tõhusaks tiimiks sidumine võib olla keerukas, kuid õigesti juhitud meeskondades toovad vanemate kogemused koos nooremate avatud mõtlemisega kokkuvõttes paremaid tulemusi, leitakse saates “Minu karjäär”.
Enimloetud
5
Kahjum parandati suuremaks
Hetkel kuum
Kahjum parandati suuremaks
Berkshire Hathaway kontol seisab rekordiline summa
Tagasi Äripäeva esilehele