Tulevik muudab tööandjate juhi murelikuks

Kaubandusel läheb hästi, sest palgakasv on kiire ja Eesti inimestel on võimalik rohkem tarbida, kuid pikas perspektiivis ei ole see jätkusuutlik, kui tööstus ja eksport ei suuda järele tulla, märkis Tamsar. Ka palgad ei saa tema sõnul enam kaua samas tempos tõusta, sest see sööb ettevõtete investeerimisvõimet.

“Kui tööstuse kulud kasvavad pikka aega kiiremini kui tootlikkus ja kasum, on tagajärjeks majanduskasvu aeglustumine ja Eesti konkurentsivõime vähenemine,” rääkis Tamsar. “Siin on nüüd väga oluline, et valitsus ei teeks rutakate otsustega ettevõtluskeskkonda halvemaks ega murendaks enam nii kohalike ettevõtjate kui ka välisinvestorite kindlustunnet. Eesti lihtne ja läbipaistev maksusüsteem ja ettevõtete tulumaksuvabastus on loonud hea investeerimiskeskkonna. Seda tuleb hoida.”

Tamsar toob välja neli punkti, mida saaks valitsus ette võtta olukorra parandamiseks.

Esiteks hoiduda tegevustest, mis suurendavad ettevõtjate ebakindlust veelgi. Näiteks järjekordsed ootamatud ja ettevõtjatele negatiivse mõjuga maksupöörded, mille esimene laine oli eelmise aasta lõpus ja uued ideed, näiteks panditulumaks, on täna juba laual. Samuti ei tohiks ettevõtjatele peale panna täiendavat halduskoormust – alates pakendiaktsiisist ja lõpetades plaaniga sundida ettevõtjaid seoses võrdõiguslikkuse tagamise vajadusega tegema auditeid.

Teiseks viia energiahind tööstusele konkurentsivõimeliseks – meie tööstused on naaberriikidega võrreldes selgelt ebavõrdses olukorras ja seda just energia riigipoolse kõrge maksustamise tõttu. Elektriaktsiisi tuleb suurtööstustele langetada ja gaasiaktsiisi ei tohi neile tõsta, sest juba praegu on energia hinnad neile liiga kõrged.

Kolmandaks suurendada tööjõupakkumist seeläbi, et muuta tööturu regulatsioon paindikumaks. Samuti muuta välismaalt oskustöötajate palkamist veelgi lihtsamaks, sh kaotada sisserände piirarv. Nii praegune kui eelmine valitsus on samme astunud, kuid tuleks olla veelgi ambitsioonikam.

Neljandaks tuleb investeeringute toetamiseks senisest enam riiklikku teadus- ja arendustegevust kujundada lähtuvalt ettevõtlussektori vajadustest.