Soome professori hinnangul Nord Stream 2 Euroopa sõltuvust gaasist ei suurenda, vaid aitab sellel juba saavutatud tasemel püsida, kirjutab Yle uudisteportaal.
- Nord Streami ehituseks vajalike torude ladustamisplats Rootsis Karlskronas. Foto: Kadri Bank
Venemaa valmistub Nord Stream 2 gaasitoru ehitamiseks Venemaalt Saksamaale, see peaks valmis saama 2019. aastaks.
Venemaa esimene gaasitoru valmis 2011. aastal, aga pärast seda on Venemaa võtnud enda valdusesse Krimmi ja Ida-Ukrainas käib jätkuvalt sõda, meenutab portaal. Kriitikute hinnangul suurendab Nord Stream 2 Euroopa sõltuvust Venemaa gaasist ajal, mil külm sõda pöördub Euroopasse tagasi.
Uus Nord Strem kulgeks Saksamaale Soome lahe lõunarannikul, kus variandid on Narva laht ja Kurkolanniemi.
Tampere Ülikooli ELi ja Venemaa energiapoliitikat uurinud professori Pami Aalto arvates uus gaasitoru Euroopa sõltuvust Venemaa gaasist ei suurenda. Tema sõnul suureneb gaasi pakkumises konkurents ja Venemaa peab sellest tulenevalt tegema tarbijaturgudel korrektiive, mida on näha gaasi alanenud hindadest. Gaasitoodangut suurendada Venemaa ei suuda. „Ütleksin, et Venemaa toetab uue toruga Euroopa praegust sõltuvuse mahtu, sest üritab Läänemere gaasijuhtmega asendada Ukraina kaudu kulgevat gaasitransporti.“
Nordstreami suhtekorraldaja Ulrich Lissek ütleb, et Nord Stream 2-l tundub olevat poliitiline mõju, aga tegelikult on projekt puhtalt majanduslik.
Gaas on Ukraina ära hellitanud
Ukarina saab praegu paari miljardi euro suurust tasu selle eest, et Venemaa gaas kulgeb läbi riigi Euroopasse. Professor Aalto arvates teeks Ukrainale head, kui nad vabaneks Venemaa gaasi transiidimaa positsioonist, sest see tekitab riigi sisepoliitikasse ebakindlust ja on praeguseni hoidnud riigi energiakasutuse ebaefektiivse ja subsideerituna. Ukraina vajab tema hinnangul ulatuslikku energiasüsteemi uuendust. Venemaa poolelt on gaasilepingus Ukrainaga jällegi keeruline poliitiline protsess, lisaks on Ukraina gaasitoru vananenud, lisab ta.
Venemaa Greenpeace’i programmijuht Mihhail Kreindlin ütles, et nemad on vastu sellele, et gaasitoru kulgeks lõunarannikul läbi Narva lahe kaitseala. See Kurgalskina tuntud ala on trassi üks alternatiiv. Tema sõnul valmistab Venemaa praegu ette piirkonna kaitsestaatuse muutmist, et uus gaasitoru saaks seda läbida. Kurkolannieme trassi vastu Venemaa Greenpeace’il midagi pole.
Professor Aalto sõnul turvalisusriski gaasitoru Soomele ei suurenda. „See on tilk meres Venemaa muu tegevuse kõrval,“ leiab ta. Soomele toob toru ehitamine tema arvates korraks väikse hüppe töökohtade pakkumises.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.