Äri mustad lambad puksitakse välja

Kui läheb nii, nagu võlausaldajate liit soovib, ei saaks tulevikus enam uut ettevõtet rajada inimene, kes on oma varasema ettevõtte majandusaruanded esitamata ja maksekohustused täitmata jätnud. Eestis on praegu selliseid ettevõtteid mitukümmend tuhat. Need on hääbuvad ettevõtted, kes ootavad sundkustutamist või kasutavad tankistide abi selleks, et võlgadest priiks saada.

Eelmise aasta seitsme kuuga oli maksejõuetute ettevõtete võlgade kogumaht umbkaudu 18 miljonit eurot. Aasta varem läks sundkustutamisele 6600 ettevõtet, kellest jäi maha ligikaudu 24 miljonit eurot võlgasid.

Läbimurre ministeeriumiga

Eesti Võlausaldajate Liidu eestvedamisel käidi märtsis justiitsministeeriumile välja rida ettepanekuid, kuidas maksejõuetuse probleemi vastu võidelda. Liidu tegevjuhi Marie Rosina sõnul ei tohiks ärimaastikul olla olukorda, kus üht untsu läinud äritegevust pole veel lõpetatudki, kui juba alustatakse uuega. „Viime ikka asjad ametlikult lõpule – tunnistame, kui asi läks nässu ja alustame siis uuesti,“ rääkis ta. Vastasel juhul on Rosina sõnul reaalsus selline, kus ühel isikul on mitusada hääbuma jäetud ettevõtet ja üleval miljonites eurodes kohustusi. Vastutajat aga pole.

Rosina sõnul on liit pikka aega püüdnud riiki nende ettepanekuid kuulama panna, kuid seni pole neid edu saatnud. Märtsis tuli aga läbimurre ja justiitsminister Urmas Reinsalu lubas probleemiga tegeleda. „Lõpuks avasime nende silmad,“ ütles Rosin, avaldades lootust, et Reinsalu peab sõna ja konkreetseid samme hakatakse päriselt ka tegema - juba sel aastal.

Ettevõtja ja kaubandus-tööstuskoja juhatuse liikme Enn Veskimägi sõnul on küll tore, et ministeerium lubab lõpuks teemaga tegelda, ent probleem on üleval juba kümme aastat. „Kui meil on 700 tankisti, siis pidanuks valitsus juba ammu midagi ette võtma – need on ju kogumata jäetud maksud,“ ütles ta. Ta lisas, et on nõus kaubanduskoja tegevjuhi Mait Paltsiga, kes leiab, et uute maksude tegemise asemel tuleks enne tegelda kokku korjamata maksudega.

Kiiresse lahendusse Veskimägi ei usu, sest poliitikutel on praegu peas vaid sügisesed valimised. „Mul ei ole usku, et sel aastal midagi ära tehakse,“ ütles ta.

Äriregister tehku trahvi

Rosin selgitas, et maksejõuetus pole ainult pankrot, vaid see algab palju varem. „Need hääbuvad ettevõtted, keda meil on massiliselt, on pikaajaliste võlgadega ja aruandekohustused täitmata jätnud ettevõtted. Neil on karistamatuse tunne,“ rääkis ta. „Meil on selline tore asutus nagu Äriregister, kes kustutab ise ettevõtte koos võlgadega ära. See on meie tänane pilt.“

Olukorda aitaks tema sõnul lahendada, kui Äriregister hakkaks kohustusi täitmata jätnud ettevõtteid sanktsioneerima või trahvima. „See aitaks riigikassat täita nende arvelt, kes karistust ka väärivad, mitte edukate ja kohusetundlike firmade arvelt,“ ütles Rosin.

Ta lisas, et seni on toodud sanktsioonide kehtestamata jätmise põhjuseks, et Äriregistril puudub selleks ressurss. „No mis jutt see on? Teeme siis nii, et oleks ressurssi. Võin ise ka ressurssi anda, kui riik hakkama ei saa,“ sõnas Rosin. „Kellelegi sanktsioonide seadmine pole mingi keemia- või ulmeteadus,“ lisas ta.

Teine probleem sundkustutamist ootavate ettevõtete kõrval on tankistide ehk variisikute kasutamine. Selleks vormistatakse ettevõte kellegi teise nimele, kes siis reeglina ettevõtte hääbuma jätab. Rosina sõnul oleks lihtsaim viis tankistide vastu võitlemiseks neile ärikeelu rakendamine. „Eestis on ligikaudu 700 tankisti. Ärikeeld on rakendatud vaid 14le. Paljud tankistid istuvad vangis, aga juhivad ettevõtteid. See on nonsenss, me peame midagi ette võtma,“ ütles Rosin.

Maksejõuetuse revisjon töös

Justiitsminister Urmas Reinsalu tõdes, et maksejõuetuse probleem on tõsine asi ja selle vastu võitlemiseks käivitas ministeerium maksejõuetuse revisjoni. „Läinud aastal suunasin raha just majanduskuritegude prokuröride tööle võtmiseks,“ ütles ta. Mõned nädalad tagasi lepiti Reinsalu sõnul kokku, et lisaks terviklikule ja aeganõudvamale reformile tehakse ka üksikmuudatuste pakett, et kaitsta ettevõtjaid maksejõuetuse pahatahtlike tekitajate ees.

„Tahame ka rahandusministeeriumi ja maksuametiga ettepanekud läbi arutada. Kui need on paigas, siis paneme avalikule arutelule ettevõtlusorganisatsioonide jaoks,“ selgitas minister.

Rosin märkis, et maksejõuetuse revisjon on senimaani keskendunud vaid pankroti teemale, kuigi probleem on palju laiem. Tema sõnul tehakse Eestis aastas keskmiselt 300 pankrotti, kuid tegeliku maksujõuetute ettevõtete arvu kõrval on see väike number. „Revisjon pole end põhiprobleemiga kurssi viinud,“ märkis Rosin. Ta lisas, et maksejõuetuse revisjoni komisjonile eraldati 2015. aastal 1,5 miljonit eurot Euroopa Liidu raha, kuid senimaani on Rosina sõnul tegeletud vaid teadustööga. „Peaksin end kuuks ajaks töölt lahti võtma, kui tahaksin revisjonikomisjoni kokkupandud materjali läbi lugeda. Mul pole aega mingit mulli lugeda,“ ütles ta, lisades, et on aeg tegudeks.

Sel reedel saadavad võlausaldaja liit ja kaubandus-tööstuskoda justiitsministeeriumile oma täiendatud ettepanekud ja seejärel on ministeeriumil kaks nädalat aega, et need läbi töötada.