Eelarvepoliitika lõdveneb

Kokku läheb aastatel 2018–2021 investeeringuteks 2,3 miljardit eurot. Seejuures suunatakse 797 miljonit eurot teehoidu. Näiteks kulub 130 miljonit eurot Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo lõigu neljarealiseks ehitamiseks.

Kokku 205 miljonit eurot nõuab raha ka Rail Balticu arendamine. Tänavu algab raudteeprojekti projekteerimine ja ehitushangete ettevalmistamine, tuleval aastal läheb mõnes lõigus aga juba ehituseks. Aastal 2019 algab Rail Balticu Pärnu ja Ülemiste reisiterminalide rajamine.

Euroraha toel jätkub ka Tallinna ringtee ehituse teise etapi ehitus, mis võtab 2018. ja 2019. aastal 42 miljonit eurot – ringtee ehitatakse Jüri-Väo lõigus 2+2realiseks. Lisaks saavad Pärnu ja Tartu maantee teatud lõikudes 2+1 möödasõidurajad.

Mitut projekti on valitsusel kavas ka Ida-Virumaal – näiteks näeb strateegia ette Tallinna-Narva maanteele Sillamäe liiklussõlme ehitamise, et tõsta liiklusohutust. Käivitub ka Tapa-Narva raudteelõigu rajamine, selleks läheb 7,1 miljonit eurot. 6 miljoni eest läheb rekonstrueerimisele Narvat läbiv Rahu-Kerese tänava transiittee.

Valitsus kinnitas ka 40 miljoni euro suunamise linnahalli renoveerimiseks. Uutest projektidest saavad Tallinna muusikakeskkool, Georg Otsa nimeline Tallinna muusikakool ja Tallinna balletikool endale 33 miljoni eest uue Kaunite Kunstide Kooli nimelise õppehoone.

Niinimetatud strateegiliste investeeringute programmiga saavad omavalitsused 58 miljonit eurot elamufondi investeeringute tegemiseks. 20 miljonit eurot läheb lairiba interneti juurdepääsuvõrkude väljaehitamiseks.

Kinnituse sai ka tervishoiu rahastamise reform – nelja aasta jooksul tuleb juurde 215 miljonit eurot. Valitsuse teatel parandab see ligipääsu arstiabile ja teenuste kvaliteeti. Valdav osa rahast kandub haigekassale sellest, et riik hakkab pensionäride eest sotsiaalmaksu tasuma.

Kaitsekulutused jäävad vähemalt 2% juurde SKPst. Lisaks sellele katab riik Eestis viibivate liitlastega seotud kulusid, mis muu hulgas hõlmab investeeringuid Tapa linnakusse. Jätkub ka idapiiri ehitus.

Investeerimisplaanide katmiseks laseb valitsus eelarve järgmisel kolmel aastal puudujääki. Järgmisel ja ülejärgmisel aastal on struktuurne miinus 0,5% SKPst, 2020. aastal on puudujääk 0,3%. Defitsiidi kate on varasemate aastate ülejääk.

Eksperdid puudujäägi pärast mures

Majandus- ja finantseksperte koondav sõltumatu eelarvenõukogu on defitsiidiplaani osas kriitiline ja märkis, et tegelikkuses kujuneb 2018. aastal puudujääk märksa suuremaks, kui arvatud, kuna maksutulude prognoos on liialt optimistlik ning Eesti praegust seisu majandustsüklis on valesti hinnatud.

Rahandusministeerium arvab, et eelarve tuleb defitsiiti lasta, kuna Eesti majandus ei tööta veel enda võimete piiril – SKP lõhe ehk vahe majanduse potentsiaali ja tegeliku tootmise vahel on suur ning sulgub alles 2020. aastal.

Eelarvenõukogu hinnangul näitavad aga tööturunäitajad, et tegelikkus on teistsugune – ka näiteks Euroopa Komisjoni ja IMFi hinnangul on olukord parem ning lõhe võib sulguda juba 2018. aastal. Seetõttu arvab nõukogu, et valitsus stimuleerib majandust vales majandustsükli etapis.

"Eelarvekulude liigne kasv võib erasektoris raskendada tööjõukulude kasvu soovitud rajal hoidmist ja tootmise laiendamiseks vajaliku tööjõu leidmist. Samuti ei saa välistada, et mõnes sektoris või segmendis võib sisenõudlus pakkumisega võrreldes ülemäära kasvada," seisab nõukogu arvamuses.

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul pole rahandusministeeriumi majandusprognoosis põhjust kahelda, ent arvestatud on ka kehvemate stsenaariumitega. Kui tegelik puudujääk kujuneb arvatust suuremaks, tuleb see hiljem ülejäägiga katta.

"Kui peaks olema olukord, kus aasta sulgudes struktuurne positsioon on muutunud ja 0,5% [puudujäägi] asemel on näiteks 0,6%, siis loomulikult tuleb järgnevatel aastatel teha mehhanism, mis korrigeerib puudujääki," rääkis Sester.