“Panditulumaks on hiiliv ettevõtte tulumaksu kehtestamine”

Panditulumaks on Eesti ettevõtluskeskkonda olulisel määral kahjustav meede, mis vähendab Eesti atraktiivsust välisinvestorite silmis, ent toob miljoneid eurosid kahju ka kohalikele ettevõtetele, kirjutavad tööandjad ja koda ühises tagasisides rahandusminister Sven Sesterile.

„Saame aru vajadusest otsida lahendusi, kuidas tõkestada kasumi varjatud ja pahatahtlikku Eestist väljaviimist. Selleks on aga praeguse seadusandluse raames võimalus olemas – maksu- ja tolliametil on õigus dividendide väljamaksmiseks antud laen ka vastavalt ümber kvalifitseerida ja maksud välja nõuda,” ütles tööandjate juht Toomas Tamsar. „Selle asemel soovib valitsus varjatud ettevõtte tulumaksuga karistada seaduskuulekaid ettevõtteid, kes kasutavad kogu maailmas levinud ja tavapärast kontsernikontot grupi ettevõtete vahel arveldamiseks.”

Kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul lõhub valitsus Eestile edu toonud lihtsat ja läbipaistvat maksusüsteemi. „Panditulumaks ei arvesta ettevõtluses kasutatavate normaalsete protsessidega ja toob lisaks otsesele majanduslikule kahjule kaasa halduskoormuse ja bürokraatia kasvu. Seetõttu võivad tegemata jääda investeeringud ja loomata töökohad, mille tulemusena maksulaekumine hoopis väheneb,” lisas ta. „Taas näeme eelnõud, mille mõju ettevõtluskeskkonnale on analüüsimata ja vastamata on küsimused: milline on konkreetne rahaline mõju Eestis tegutsevatele ettevõtetele, kuidas mõjutab uus maks välisinveteeringuid ja millised on alternatiivid probleemi lahendamiseks.”

Ettevõtlusorganisatsioonid juhivad tähelepanu mitmele küsitavusele. Näiteks on olulised ja arutelusid vajavad maksumuudatused pandud ühte n.-ö. kobareelnõusse – lisaks panditulumaksu kehtestamisele soovitakse sama seadusaktiga sisse viia ka tulumaksusoodustus regulaarselt makstavatelt dividendidelt, krediidiasutuste kasumi avansiline tulumaks, astmelise tulumaksuvaba miinimumi arvestusmetoodika ja mitmed muudatused erisoodustuste maksustamises (mh tööandja sõiduauto kasutamine erasõitudeks, tööandja bussitransport ja majutus). See muudab eelnõu mõtte raskemini hoomatavaks ja menetluse riigikogus aeglasemaks.

Samuti ei ole enne eelnõud koostatud väljatöötamiskavatsust, millega on rikutud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja.

Lisaks ei ole seadusega kooskõlas plaan jõustada panditulumaks 2018. aastast nõnda, et see hakkaks kehtima tagasiulatuvalt juba alates 1. juulist 2017 toimunud tehingutele.

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatsid oma seisukohad ja küsimused seoses panditulumaksuga juba 3. aprillil ka peaminister Jüri Ratasele. Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul peaks valitsus panditulumaksu jt uute maksude kehtestamise ning üldise maksukoormuse tõstmise asemel keskenduma majanduskasvu toetamisele, ettevõtluskeskkonna stabiilsuse tagamisele ja riigisektori efektiivsemaks muutmisele.