Kütuse jaemüüjad rebivad usinalt klientide ja tanklate nimel. „Käib võidurelvastumine ja see pole veel lõppemas,“ kirjeldas Circle K Eesti juht Kai Realo olukorda.
- Circle K juhi Kai Realo sõnul on Eestis elanike kohta selgelt liiga palju tanklaid ja lähiajal hakatakse neid tõenäoliselt sulgema. Foto: Andras Kralla
Jaanuari lõpul
vahetasid Olerexi omanikud Andres Linnas ja Anti Moppel päevapealt välja kogu ettevõtte juhatuse. Kui kuni 25. jaanuarini kuulusid ettevõtte juhatusse Alan Vaht, Kristin Kaasik ja Piret Miller, siis sellest kuupäevast alates on Olerexi juhatuses vaid üks inimene, Andres Linnas.
Mai alguses
teatas Alexela Group, et endisest Olerexi juhatuse liikmest Alan Vahist saab nende juhatuse liige ja ettevõte kavatseb investeerida jõuliselt CNG tanklatesse. Järgmisel päeval teatas Olerex, et ostab juurde neli Mahta Kütuse teenindusjaama. Samal ajal teeb mõlema ettevõtte konkurent Cirkle K läbi põhjalikku brändimuutust.
Muutusi on olnud ridamisi ja lõppu ei näi neil tulevat.
Circle K juhi Kai Realo sõnul on Eestis elanike kohta selgelt liiga palju tanklaid. „Käib võidurelvastumine ja see pole veel lõppemas,“ ütles ta. Ta lisas, et kuna Eestis müüakse umbes 90% mootorikütust läbi nelja suurima tanklaketi, on suund turul selline, kus väiksemad tegijad lõpetavad eksisteerimise ja müüvad oma tanklad suurtele kettidele maha. Ühel hetkel – tõenäoliselt paari aasta jooksul – hakatakse aga tanklate ja kaupluste arvu vähendama, kuna nii paljude jaoks lihtsalt ei jagu kliente, arvab Realo.
„Tanklate arv ei saa olla edukuse näitaja,“ ütles Realo. Palju olulisemad on hoopiski tanklate asukohad. „Võib ju omada kuskil metsakülas kuut tanklat, kuid üks tankla Tallinna ringteel on palju parem,“ lisas ta.
Võib ju omada kuskil metsakülas kuut tanklat, kuid üks tankla Tallinna ringteel on palju parem.
Kai Realo,
Circle K Eesti juht
Hoolimata tanklakettide võidurelvastumisest ei ole Realo sõnul turul sugugi murevaba tegutseda. Probleeme tekitavad aktsiiside tõusud, mis on ajanud kütusehinnad Eestis naaberriikidest Lätist ja Leedust kallimaks. „Oleme kaotanud suure osa transpordiettevõtetest kliente, kes on suured tarbijad. Suured mahud on liikunud Lätti ja Leetu,“ rääkis Realo. Ta lisas, et aktsiise otsustati tõsta ajal, mil toornafta hinnad olid rekordmadalal. See on viinud selleni, et täna on kütus tarbijale 20% kallim kui eelmisel aastal, sõnas ta.
Loorberitel ei puhata
Olerexi tegevjuht Piret Miller märkis, et Olerex on kasvanud kindlalt Eestis kütuste jaemüügi turuliidriks nii tanklate arvult kui ka kütuste läbimüügi mahtudelt. „Me ei plaani jääda loorberitele puhkama,“ ütles ta, lisades, et Olerexi arengu- ja kasvustrateegia on jätkuvalt ambitsioonikas. Tema sõnul on kütuseturg põhiolemuses välja kujunendud ja üleostmistega kellelgi enam oluliselt kasvada ei õnnestu. Seega keskendub Olerex lähiaastatel uute kaasaegsete teenindusjaamade ehitamisele.
Miller rääkis, et Eesti turul müüdav kütus tuleb kõikide suuremate turuosaliste tanklatesse ühtedest ja samadest rafineerimistehastest, mistõttu kütus kui kaup nende ärivaldkonnas enam turueelist ei anna ja keskenduda tuleb teistele teenustele. „Arvan, et täna on mehitatud tanklatega kütusemüüjatel pisukene eelis tihedas konkurentsis automaattanklakettide ees,“ ütles ta.
Kütuseturg on tema sõnul viimastel aastatel väga aktiivseks muutunud. Ta lisas, et tankla on igapäevaelus möödapääsmatu sihtkoht, kus lisaks kütustele saab teha kiirelt ära ka kõik ülejäänud esmatarbeostud ja isegi nälga kustutada. Selleks aga, et ainult kütust ostev klient oma ostu kiiremini teha saaks, alustas Olerex makseterminalide paigaldamist tanaklatesse.
Tiheda konkurentsi kohta turul ütles Miller, et on veendunud, et klientidel on väljakujunenud oma brändieelistus ja valiku korral kasutatakse just oma meelisbrändi.
Alexela värske juhatuse liige Alan Vaht teatas oma ametisse astumise ajal kuu alguses, et paneb juhatuse liikmena rõhku eeskätt Alexela tanklaäri mahtude ja turuosa suurendamisele. Kuidas ta seda tegema hakkab ja millised on Alexela täpsemad laienemisplaanid, Vaht kommenteerida ei soovinud, teatades, et on valmis plaanidest täpsemalt rääkima suvel.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.