Vene sanktsioonid: EL lubab USA-le vastulööki

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker on andnud korralduse kiiresti ette valmistada võimalikud vastumeetmed, kirjutab Financial Times, mis on vastavate dokumentidega tutvunud.

Euroopas kardetakse lööki eelkõige energiafirmade pihta, mis on seotud projektidega Venemaal. See puudutab ka ELis palju erimeelsusi tekitanud Nordstream 2 torujuhtme rajamist Läänemere alla. Euroopa-Liit väidab, et uutel sanktsioonidel oleks laiem mõju ja löögi alla võivad sattuda ka ettevõtted, mis aitavad korras hoida näiteks Ukrainat gaasiga varustavaid torujuhtmeid, osalevad Kaspia piirkonna energiaprojektides või Egiptuse gaasimaardla hõlvamisel.

EL muretseb, et USA ühepoolselt sisse viidavad sanktsioonid võivad negatiivselt mõjutada ka teisi Venemaaga ELi reeglite järgi igati seaduslikku äri ajavaid ettevõtteid raudteetranspordis, finantsalal, laevanduses, jm.

Brüssel tahab USA-lt kinnitust, et neid uusi sanktsioone ei rakendata moel, mis on vastuolus ELi huvidega. Teine võimalus on, et USA sanktsioone ei lasta Euroopa seadustele tuginedes jõustuda või kaevatakse WTOsse.

Nädalavahetusel jõuti USA Senatis üksmeelele uute sanktsioonide suhtes, mille eesmärk on karistada Venemaad väidetava sekkumise eest läinud aasta presidendivalimistesse. Sanktsioonide paketti on lisatud ka Iraan ja Põhja-Korea.

Valge Maja uus pressiesindaja andis nädalavahetusel mõista, et president Donald Trump on valmis uusi sanktsioone heaks kiitma.

Laiemas vaates võib vastasseisust kannatada ELi ja USA senine koordineeritud ühispositsioon Venemaa suunal. Teisalt külvab Nordstream 2 pingeid Euroopa Liidu sees - mitmed Ida-Euroopa riigid eesotsas Poolaga osutavad, et see projekt suurendab sõltuvust Venemaa gaasist vastupidiselt sõnades deklareeritud ELi eesmärkidele mitmekesistada tarnijaid ja kanaleid.