Isegi kui šokk tuleb, on asjad teisiti

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter selgitas, et kinnisvaraturg ei eksisteeri muust majandusest eraldiseisvana. „Kinnisvarakriis tekib mingi muu majanduse sündmuse tulemusena. See, et hinnad on kõrged, ei tähenda automaatselt, et sellele peaks järgnema järsk langus,“ ütles ta.

Baltic Horizoni fondijuht Tarmo Karotam ütles, et ei leidnud Kerna arvamusloost piisavalt argumente, mis annaks alust nii kõlavale pealkirjale. Hindade 2009. aastaga võrreldavat üleüldist korrektsiooni tema tulemas ei näe.

Isegi kui šokk tuleb, on asjad teisiti

„Isegi kui šokk tuleb, siis järgmine küsimus on, kui suur on kinnisvara objektide müügisurve ehk kui suurt koogitükki on heal ajal sööma asutud ning palju sinna laenukreemi peale on pandud," kirjeldas Karotam. "Prognoosin, et müügisurve saab olema väiksem, kuna laenude suhted kinnisvara väärtusesse on mõistlikumad ning arendajate ning kinnisvaraomanike kapitaliseeritus on oluliselt tugevam kui see oli aastal 2009. See aitab keerulise aja üle elada ning hoida hindu stabiilsemana,“ ütles ta.

Karotam nentis, et bürood ja kaubanduskeskused täituvad varasemast aeglasemalt üürnikega. „Aga kas see suurt kolakat tähendab? Arvan, et mitte,“ ütles ta.

Miks minevikuga ei saa paralleele tõmmata

Vahteri sõnul ei ole kriisi tekke tõestamiseks kohane argument, et kinnisvara hinnad on sama kõrged kui eelmise buumi tippajal 2007. aastal. „Vahepeal on elu 10 aastat edasi läinud ning arvestatud ei ole inflatsiooni, reaalpalkade kasvu, linnastumise, maksuameti töö efektiivsuse ning ehituskvaliteedi ja -keerukuse kasvuga,“ loetles ta.

Vahter lisas, et hinnataseme puhul tuleb vaadata numbritest kaugemale - oluline nihe on toimunud ostu-müügitehingute struktuuris. Nimelt on Tallinnas ja Harjumaal tasapisi kasvanud uute korterite tehingute osakaal, mis näiteks kuni 2009. aastani oli hinnanguliselt vahemikus 10-20% kogu tehingute arvust, kuid nüüdseks on tõusnud üksikutel kuudel kohati isegi üle 30%. „Seega tehakse rohkem tehinguid suhteliselt kallimate objektidega, mis omakorda mõjutab keskmist ruutmeetri hinda. Samas kui vaadata sarnast kinnisvara, näiteks kahetoalist korterit Mustamäe nõukogudeaegses paneelelamus, ei ole selle turuhind tegelikult 2015. aasta kevadest saadik praktiliselt tõusnud,“ selgitas Vahter.