Ümmargused vastused: Ratas Aserbaidžaani pesumasinast

Peaminister Jüri Ratas jäi oma vastustes üldsõnaliseks ja rääkis üldisest korruptsioonivastasest võitlusest, mis olevat prioriteetide hulgas. Pika pinnimise peale avaldas ta veendumust, et Eesti valitsuse liikmed kavatsevad teema tõstatada ka oma visiitidel Aserbaidžaani.

Vabaerakonna liige Jüri Adams: Aserbaidžaani poliitiline režiim kasutas oma eesmärkide saavutamiseks Euroopa Liidu poliitikute ja ametnike äraostmist. Mina teadsin seda päris ammu ja Andres Herkel oli allikas, kelle kirjutistest ja infost oli see Eestis üldiselt hästi teada. Praegu on Eesti eesistumine Euroopa Liidus ja küll oleks hea kuulda, et Teie selle käigus annate praeguseks teadaolevast ja ka Eesti järgnevatest meetmetest ülevaate ning tõstatate küsimuse, kuidas oleks Euroopa Liit tervikuna tulevikus vabastatud sellistest asjadest.

Peaminister Jüri Ratas: Teie poolt kirjeldatud sündmused, mille käigus pesti raha Eesti kaudu ja maksti ka erinevatele arvamusliidritele-poliitikutele teatud teenete eest, leidsid uuriva ajakirjanduse andmeil aset aastatel 2012-2014 . Mul on üsna keeruline toonase valitsuse või riigiinstitutsioonide tegevuse kohta tagantjärele midagi öelda. Ma tean, et finantsinspektsioon tegi endast kõik, et selline asi ühel hetkel tõkestada ja ühel hetkel nad seda ka proaktiivselt tegid.

Kui rääkida Andres Herkeli tegevusest selles valdkonnas, siis ma arvan, et tema hinnang, et Euroopa Liidu poliitika ei tohi olla äraostetav, eriti inimõiguste ja demokraatia küsimustes, on kindlasti väga õige. Loomulikult ma taunin seda ja Eesti riigi seisukoht on kindlasti eitav. Poliitikute hulgas ei tohiks olla kohta raha eest ostetavatele seisukohtadele või võimalikule ostetavale poliitikale.

Adams: Mis puutub varasematesse ametnikesse, siis tõenäoliselt nii tollaseid finantsinspektsiooni ametnikke kui ka rahandusministreid saab süüdistada kuritahtlikus hooletuses, võib-olla ka peaministrit. Aga minu küsimus Teile oli muus. Kas tõesti tuleb Teie vastusest välja, et Te ei kasuta seda aastat ja võimalust ära, et anda Euroopa Liidule meie kogemustest lähtuv oluline tõuge, et neid asju ei saaks enam korduda, vähemalt sellises mahus.

Ratas: Kindlasti Eesti kasutab eesistumist selle kõige paremas mõttes ära. Mis on see põhieesmärk, mida ma olen alati öelnud ka kahepoolsetel kohtumistel Euroopa Liidu teiste juhtidega, olgu nad presidendid või peaministrid, on tegelikult see sama asi, mis te ka välja tooote: Euroopa Liidu ühtsus, Euroopa Liidu suurem turvalisus. Need on loomulikult märksõnad ja Eesti mitte ei oota neid küsimusi, vaid jagab oma kogemusi ja seisukohti väga erinevatel tasanditel.

Vabaerakonna liige Andres Herkel: Te olete rääkinud väga innustavalt sellest, kui hästi meil läheb eesistumine – koguni nii hästi, et ministritel pole aega kohalike omavalitsuste valimiste kampaaniat teha. Aga meie küsimus on suunatud ikka sellele, kuivõrd Eesti on eesistumise käigus niisugust korruptsioonivastast ja väärtuspõhist hoiakut suutnud esindada ehk suutnud neid teemasid tuua Euroopa Liidu arutelulaudadele? Ja mida me sellest kõigest õppida saame?

Ratas: Selgem, konkreetsem lähenemine, vähem korruptsiooni – see on olnud ju Eesti eesistumise erinevate nõupidamiste teema kindlasti. Kas või üks näide, kui oleme siin Tallinnas ministrite tasandil arutanud idapartnerluse teemat, siis korruptsiooniteema oli seal laual. Kogu küberjulgeolek, turvalisus, korruptsioonivastane võitlus, ka erinevate pettuste vastane võitlus, näiteks lähetatud töötajate osas. See on väga tugevasti laual. Mul isiklikult oli sel teemal mõni päev tagasi telefonitsi jutuajamine Prantsusmaa presidendiga. See on tõesti olnud väga tugevalt ja prioriteetselt Eesti eesistumise ajal laual. Ei ole ju niisama selle eesistumise üks prioriteete ka turvalisus ja kaitsevaldkond – see on eraldi lausa välja toodud. Nii et see on olnud laual väga selgelt.

Vabaerakonna liige Külliki Kübarsepp: Kas Eesti Euroopa Liidu eesistumise kõnelustel on väga konkreetselt laual olnud just Aserbaidžaani rahapesuskeemi arutelu?

Kõigepealt sellest Eesti Euroopa Liidu eesistumisest, tuues seda veel laiemale prismale, siis Eesti on seadnud ju neli väga olulist prioriteeti eesistumise raames. Loomulikult eestistumise töö on ka selline, et need valdkonnad ja teemad, mis on olnud enne Eesti eesistumist, on samuti meie laual. No näiteks hetkel rändeküsimus, kus on väga teravad erinevad positsioonid ja tasakaalu leidmine erinevate Euroopa riikide, olgu nad suured või väikesed, põhjas või lõunas, vahel nõuab loomulikult konsensuspoliitikat ja ühisosa otsimist.

Nüüd, tulles väga konkreetselt selle ühe prioriteedi juurde, mis on turvalisus ja kaitsepoliitika, aga just turvalisus korruptsiooni vastu võitlemisel, turvalisus läbipaistvuse osas, avatus, kindlasti turvalisus selles osas, mis toimub sotsiaalmeedias, küberkaitse aspekt. Kui te küsite, kas need teemad on laual, siis jah, need on laual. Kui te küsite, kas konkreetne (Aserbaidžaani – toim) juhtum on kuidagi tõstatatud või kas Eesti seda kogemust on valmis jagama, siis kindlasti on valmis jagama. Ma ise olen täiesti veendunud, et Eesti valitsuse liikmed külastavad ka Aserbaidžaani, et seda teemat seal tõstatada. Nii et kindlasti saab see olema ka nii detailselt fookuses.