Rail Balticu hangetele ennustatakse elajalikku konkurentsi

Rail Baltic Estonia OÜ juht Indrek Orav ütles teemaveebis ehitusuudised.ee, et Eestis läheb Rail Balticu projektidest esimesena projekteerimisse Ülemiste reisiterminal. See toimub kas sel aastal või uue aasta alguses. Esimesed ehitushanked avanevad tema sõnul aga suure tõenäosusega 2019. aastal, suurem osa ehitushangetest jäävad isegi 2020. aastatesse.

Käivituvad projekteerimis- ja ehitushanked jagatakse kolmeks: tööd, mille hanked korraldab ja mille eest hakkab vastutama loodud kolme riiki hõlmav ühisettevõte RB Rail AS, tööd, mida korraldatakse ühiselt, ja tööd, mille eest vastutavad riigid eraldi.

Rahvusvahelisest konkurentsist pole pääsu

Ühisettevõtte vastutada jäävad kogu raudtee tehniline projekteerimine, ehitusprojekti koostamine ja selleks vajalikud tehnilised uuringud. Iga riigi enda korraldada jäävad hanked, mis puudutavad kohtobjektide-, kauba- ja reisijateterminalide, infrastruktuuri ja veeremi hooldusdepoo projekteerimist ning, mis ehitajatele kõige olulisem, ka kõikide objektide ehitust.

Mingi osa hankeid tehakse kombineeritult riikide ja ühisettevõtte vahel. Selliselt oleks mõistlik tema sõnul hankida raudtee spetsiifilist tehnoloogiat, nagu side-, liiklusjuhtimissüsteem ja elektrikontaktvõrk. Siia kuuluvad ka materjalid, mille ostmisega võiks koos saavutada majanduslikult mastaabikokkuhoiu, selgitas Orav.

Orav tunnistab, et peaaegu kõikide hangete puhul saab konkurents ilmselt suur olema. “Kui täidetakse kvalifikatsiooninõudeid, ei saa päritolu mõttes ühelegi pakkumuse tegijale kätt ette panna ja võib arvata, et näiteks Läti ja Leedu ehitajaid hakkab palju osalema ka Eesti hangetel.”

Millised need kvalifitseerimisnõuded on? “Näiteks raudteerööbaste peatöövõtu puhul on need kindlasti karmid – praegused Tehnilise Järelevalve Ameti nõuded on, et selleks peab olema ka raudtee ehituskogemus ega piisa üldehituskogemusest.” Kas see ka Rail Balticu puhul nii jääb, seda samas Orav ei kinnita.

Millised seadused kehtivad?

Küll aga on kokku lepitud selles, et hanked toimuvad just selle riigi seaduste järgi, kus need läbi viiakse. Kui aga hanke viib läbi ühisettevõte, tehakse see Läti seaduste põhjal. “Samas, Euroopa hankedirektiivi viiakse praegu riikide seadustesse sisse ning selles mõttes on põhimõtted riikides väga sarnased. Ka hanke tehnilised kirjeldused, kui hange ületab rahvusvahelise piirmäära, on ka Läti registris esitatud ingliskeelsena, et ka Eesti ettevõtted saaksid neid lugeda,” hajutab Orav hirme, et Eesti ettevõtjale võivad ühishanked püüdmatuks jääda. Kõik suuremad hanked lähevad üles ka üleeuroopalisse hankeportaali.

Keskmist hangete suurust ja seda, mitmeks hankeks Eestis ehitus jaotatakse, ei oska Orav veel öelda, ent palvele anda laiades piirides ülevaade, märgib ta, et väiksemad hanked üksikute objektide osas võivad alata mõnest miljonist, suuremad võivad ulatuda paarisaja miljoni euroni. “Need jagunevad ajaliselt aastate 2019–2025 vahele. Püüame olla ratsionaalsed ja töid jagada. Peame arvestama sellega, et enamik taristuehitusfirmasid on hõivatud teiste suurte objektide, näiteks Kose-Mäo vahelise maantee ehitusega.”

Loe teemaveebist ehitusuudised.ee, kui täpselt on trass paika pandud ja kuidas valmistutakse tõenäolisteks hankevaidlusteks.