• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • 28.09.17, 15:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas 28 eraldi süsteemi või üks ühine?

Digimajanduse maksustamise aluspõhimõtted tuleb kiirelt kokku leppida, et Euroopa Komisjon saaks konkreetseid lahendusi otsima hakata, tõdes maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi (DG TAXUD) juht Stephen Quest intervjuus Äripäevale.
Euroopa Liit tahab leida lahenduse, kuidas digimajandust maksustada tulu teenimise asukohas.
  • Euroopa Liit tahab leida lahenduse, kuidas digimajandust maksustada tulu teenimise asukohas. Foto: EPA
Viimatisel Euroopa rahandusministrite kohtumisel Tallinnas tõdeti digituru maksustamise küsimuses, et kiire toimiv lahendus on parem kui ideaalvariant määramatus tulevikus. Jõuti arusaamani, et midagi tuleb ette võtta, aga kas me teame ka, mida teha?
Rahandusministrite arutelu oli vajalik poliitiline sisend ja riikideülene konsensus on meile tugev poliitiline mandaat, et digituru maksulahenduste otsimisega edasi minna.
Euroopa Liidus juba käib protsess tolliliidu digitaliseerimise suunas, et ühtlustada maksude maksmine, tähtaeg on seatud aastasse 2020. Samasugune katsumus on ka digituru maksustamine – kas teha seda 28 eri viisil või Euroopa Liidus ühiselt. See on tähtis väljakutse.
Aga ühtki liikmesriiki ei saa ju takistada omaenda maksukorda välja töötamast?
Ma vaataks seda teise nurga alt: meie siht on kiiresti jõuda liiduülese konsensuseni, et minna maksukorra väljatöötamisega edasi. Loomulikult saab iga liikmesriik eraldi enda süsteemi kehtestada.
Aga 28 erinevat maksukorda teevad Euroopa Liidu ühisturu ainult rohmakamaks ja keerukamaks. Üks ühine maksukord teeb meid globaalsel tasandil tugevamaks. Mõistagi on igal liikmesriigil oma eripärad.
Isegi kui jõuame kokkuleppele, et maksu peab maksma tulu teenitud asukohas, siis ikkagi jääb küsimus: milliste tegevuste või väärtuste eest me maksu nõudma hakkame?
Just sellele küsimusele tulebki vastus leida! Seda otsitakse mitte ainult Euroopa Liidus, vaid terves maailmas.
Digitaalse majandusega kerkivad esile ka uut sorti ärimudelid – mõned neist põhinevad jagamisel, mõned tehingutega seotud teenustel, osa kasutajate väärindatud informatsiooni müümisel.
Harjumuspärase maksusüsteemi järgi ei saagi alati kindlaks teha, mis on lisandväärtus, kuidas see väärtus tekib, kellel on õigus seda väärtust maksustada. 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 11:59
Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele