Tankimispidu enne pöördumatut hinnatõusu

Õliühingu juht Toomas Saks ütles, et vähem kui euroga ei saa Eestis enam kunagi kütuseliitrit osta.

„See on puhas konkurents Eesti ettevõtete vahel, mitte midagi muud,“ kommenteeris Eesti Õliühingu juht Toomas Saks hinnarallit. Ta märkis, et Eesti turg on küllastunud ja kuidagi tuleb kliente võita ja konkurentidele meelepaha tekitada.

Alexela Oili juht Ain Kuusik tõdes, et kõik püüavad võita turgu ja klienti. „Kui te vaatate ükskõik mis valdkonda, siis müüakse nii televiisoreid kui ka teksaseid mingil hetkel soodusmüügiga ja püütakse kuidagi silma paista.“ Ta märkis, et klientide püüdmise kõrval tuleb kuidagi suuta ka jaemüügis kütust kallimalt välja müüa kui toore sisse tuleb. 

Hinnatõusul tagasiteed pole

Saks ütles, et nädala alguses oli kütuse hind Eestis 1,25 eurot ja ta ei mäletagi, millal see tase viimati nii kõrge oli, kuigi see ei ole veel Eesti rekord. 

Ka Kuusik tõdes, et keskmine kütuse müügihind jääb ilmselgelt kõrgemaks, kui see oli näiteks aasta või mõni kuu tagasi. „Hind ronib päris lakke. Nafta barreli hinnast 65 dollarit räägitakse juba päris valjult,“ sõnas ta, aga lisas, et kolme aasta eest oli barreli hind 70 dollarit ja rohkemgi. See on olnud ka 100 dollari juures, mis oli Kuusiku sõnul harukordne.

„Aga 65-70 ei ole ka enam sugugi mitte odav. Mingitel põhjustel on ta nüüd hakanud sellest kolmeaastasest august välja ronima ja see tähendab tarbija jaoks loomulikult kõrgemat kaubahinda,“ rääkis Kuusik.

Hinnakasvu palju panustajaid

Mis nafta hinnaga edasi saab, sõltub Saksi sõnul sellest, kuidas maailmas toornafta tootjad kokku lepivad. „Praegu tundub, et OPECi algatatud kokkulepped on pidanud ja tänu sellele on toornafta hind pööranud tõusule. Ennustada mina ei taha, sest siis ma oleksin börsikaupmees, aga kindlasti läheb kõrgemaks. Vastu talve, kui energiatoodete tarbimine suureneb, on nii või naa oodata hinnatõusu.“

Nafta hinda mõjutavad ka Lähis-Ida süvenevad pinged. Saudi Araabia teeb sisepuhastust ja on vahistanud mitu kõrget võimukandjat. Saks kinnitas, et see on üks põhjus, miks maailmaturul võib toornafta hind tõusta. „Toormehinnad on tundlikud ja poliitilised ja neid mõjutab päris kindlasti poliitiline lähenemine.“

Ta lisas, et saudid tahavad oma suuremat naftakompaniid maha müüa ja ka see võib mõjutada hindade tõusu.

„Kahjuks nii palju, kui märgid turul näitavad, siis hinnalangust pole kuskilt näha, pigem vastupidi,“ ütles Saks. „Viimased kolm-neli aastat on toornafta hinnad hästi all olnud, mis tähendab, et ettevõtted on kärpinud oma investeeringuid uute maardlate kasutusele võtmiseks, uute nafta leiukohtade otsimiseks. Paratamatult toob see ringiga sinna tagasi, et ühel hetkel tekib toormepuudus.“

Saks meenutas, et üha kallinevatele kütusehindadele annab Eestis lisapanuse ka aasta alguses taas tõusev kütuseaktsiis.

Miks nafta hind kõvasti kerkib?

Esiteks kaalub OPEC tootmispiirangute jätkamist.Teiseks süvenevad Lähis-Idas pinged: Saudi Araabia teeb sisepuhastust ja on võtnud maha mitu kõrget võimukandjat korruptsioonivastase võitluse sildi all.Kolmandaks on Saudi Araabial konflikt Liibanoniga - nad näevad asja nii, nagu oleks Liibanon neile sõja kuulutanud. Lisaks tundub Saudi Araabiale, nagu oleks Iraan Jeemenile sõjalisi rakette saatnud ja sellepärast tundub Saudi Araabiale, nagu oleks tegu sõjalise agressiooniga ka nende vastu.Lisaks pole ikka lahendust saanud kevadel alanud arveteõiendamine Katariga, millel on koos Iraaniga üks maailma suurimaid gaasimaardlaid. Saudi Araabia käskis Lähis-Ida riikidel Katarile embargo kehtestada. Samal ajal on Saudi Araabias saanud võimule noor, 32aastane prints, kel on head suhted Donald Trumpiga. Saudi Araabiat segab kõige rohkem ikkagi Iraan: USA on väga Iraani-vastane, aga nt Euroopa Liidul on embargost küllalt ja on hakatud Iraaniga suhteid soojendama.Veel mõjutab nafta hinda näiteks Kurdistani iseseisvusreferendum, millele oli vastu Türgi. Kurdistanis on palju naftat.