Ehitussektor kardab kuuma

Viimastel aastatel ehitusettevõtete edetabeli esikümnesse kuulunud ja tänavu kolmandale kohale jõudnud Ehitustrust ASi käive hüppas mullu kõvasti, ulatudes 36,68 miljoni euroni, kirjutab Äripäeva teemaveeb ehitusuudised.ee.

Ettevõtte juhatuse esimees ja üks omanikest Kaido Somelar ütleb, et kõige tähtsam on ka ettevõttel olla tema ise, enda näoga. Siis ei pea pingutama, valetama ega õhtul kurnatusest lössi vajuma. “Kui meie nägemus sobib partneritele, siis on hea koostööd teha ja me ka teeme. On ka ettevõtteid, kellele see ei sobi, siis me koostööd ei tee,” sõnastab Somelar.

Tähtis on Somelari sõnul, et ehitaja tabab tellija meelsuse ära – kas ta soovib kiiresti, kvaliteetset või hästi hea hinnaga. “Niikuinii on ehitus suhete ja suhtlemise äri,” sõnastab Somelar. Mõistagi käib sinna juurde ka joonealune number, ilma selleta ei saa, ent head suhted on tema sõnul osa tööst ning säärasel suhtlemisel on insenertehnilise pagasi, kogemuste kõrval oma roll heade majandustulemuste saavutamisel.

Tallinnasse tulek andis ärile uue hoo

Ehitustrusti jaoks on Tartu ettevõttena heade tulemuste saavutamise teekonnal olnud viimastel aastatel oluline tähis ka tütarettevõtte loomine Tallinnas. “Tallinnasse tulek oli mõttes juba pikka aega ning see sai lahendatud nii, et praegu on siin meeskond, kel varasemast ajast olemas kontaktid, ühised arusaamad, sümpaatia ja hea läbisaamine. Tallinnasse on tulnud inimesed, kes on siia tahtnud ise tulla,” jutustab Somelar ettevõttest OÜ Tallinna Ehitustrust, kus juhid on ka omanikud.

Ta ütleb lisaks, et ei taha inimesi üle osta, sellel ei ole emotsionaalselt väärtust. “Inimene peab leidma teistsuguse motivatsiooni, et meiega koostööd teha.” Sarnase selgituse annab Somelar ka, kui juhtida ta tähelepanu sellele, et Ehitustrusti kodulehel on ehitusettevõtete seas üsna erandlikult neil üleval kõik töötajad, nagu pakkudes konkurentidele justkui kerget võimalust töötajatega ühendust võtta ning neid enda juurde meelitada. “Kui ülemineku mõte tuleb nii lihtsalt pähe, siis võib-olla ongi parem, kui vahepeal minna, järelikult on mingites põhimõtetes juba suured erinevused,” julgeb Somelar välja öelda.

Palgatase on tema sõnul laias laastus sama igal pool ja üksi rahaga kedagi enam oma ettevõttes kinni ei hoia, eelised ettevõttes töötamiseks peavad olema kusagil mujal. Kuigi ka Somelar tunnistab, et neil on firmas kokku lepitud ja mõistagi ka rakendatakse päris kopsakaid premeerimise süsteeme, kui töö saab hästi tehtud. Somelari kinnitusel ei peaks ettevõtte eesmärk olema mitte kõik tööd ära teha, vaid teha kvaliteetselt. “Mitte nii, et näed juba Merko tagatulesid – on see vajalik? Ikka hästi teha on oluline.”

Väiklaseks ei tohi muutuda

Lõuna-Eestis võib ehitusmahtu määrata väga suurelt üks suur võidetud ehitushange ja lõpetatud objekt. Ehitustrustil on sääraseid Tartus viimastel aegadel olnud koguni mitmeid, ehitatud on muu hulgas Riia 2 multifunktsionaalne hoone kesklinnas, laiendatud ja renoveeritud Lõunakeskust. Viimaste aegade ühe enim kõne all olnud takerdunud ehitusprojekti Tartu Ülikooli raamatukogu renoveerimine on samuti viimasest suvest alates Ehitustrusti vastutada ja vedada. Seal olid Somelari sõnastusel liikunud ehitaja ja tellija arusaamad kahte eri suunda ja nüüd on nende eesmärk tegutseda nii, et tellija objekti lõppedes saaks aru, et peatöö- võtja sõna maksab. “Tuleb usaldus välja teenida, tuleb teha nii, nagu kokku lepitud. Igas hankes ja töös on küsimusi, ent arvame, et ei tohi väiklaseks muutuda.”

Ehituses on Somelari kinnitusel trend praegu selline, et ehitushanked antakse koos projekteerimisega. Somelar rõhutab, et selle kaubaga projekteerimisest tegelikult ei vabaneta, see mure lükatakse lihtsalt ehitajale. Seega muutub ehitusettevõtja jaoks järjest olulisemaks võimekus omada häid partnereid projekteerijate seas.

Ehitustrustis Somelari sõnul otseselt projekteerijaid palgal ei ole. “Ettevõttes on projekteerimise projektijuhid partnerid, kelle juures me oleme järjekorras esimesed. Mõtleme sedapidi, et nii on kasulikum.”

Augu serval, käed pikal

Somelar märgib, et ehitustähtajad on endiselt väga kitsad ning eriti projekteerimis-ehitushanke puhul on mõistagi kasulikum võimalikult vara alustada. “Kuigi mõni tellija on juba ka nõus aega juurde andma,” toob Somelar näiteid muutustest, aga rõhutab, et ühel ehitusettevõttel on enne lepingu sõlmimist vaja kindlasti aru saada, kas ajas üldse ollakse võimelised vajalikke töid lõpuni viima ja ära tegema.

 

Ta ütleb, et Ehitustrustil on olnud mõned hanked, kus on pakutud oma aeg ja kui ei sobi, pole hakatud pakkumust ka tegema. “See ei sobi kellelegi, kui pärast seistakse augu serval, käed pikas, ja selgitatakse, et ise tahtsite nii kiiresti,” väljendab Somelar. Somelar hindab sel aastal toimunud kerges hinnatõusu olukorras turgu kergelt nihkes olevaks, kus peale on surumas nii materjali hinnatõus kui ka palgasurve, ent tõus pole olnud veel kuigi terav ja jääb kindlasti alla 10%.

See pole kuumenemine

Suurt ehitussektori ülekuumenemist ja selle ohte ei näe ka edukamate ettevõtete edetabelis 29. kohal oleva Ehitus5Eco OÜ projektijuht ja üks omanikest Priit Õunpuu. 2009. aastal loodud, hooneid ehitava ja renoveeriva ettevõtte projektijuht märgib, et nõndanimetatud ülekuumenemine pole nende kogemustest lähtuvalt tingitud mitte niivõrd ehitusmahtude suurenemisest, vaid probleemiks on pädeva insenertehnilise ja ehitustöötajate jätkuv puudus ja vastavate spetsialistide kahanev arv.

“Toimub põlvkondade vahetus ja noori oskustöölisi pensioniikka jõudvate ehitajate asemele pole," ütleb ta.

Samas rõhutab Õunpuu, et sektorile üldiselt hinnangut anda ei oska, kuna ettevõte on noor ja arenev. “Aasta on olnud ettevõtte jaoks tegus ja kuum,” märgib Õunpuu ja toob välja, et edu saavutati nii sel kui eelmisel aastal suhtumisega, et tööd tuleb teha parimal võimalikul viisil. “Eks selline tegevus ongi lõpuks ainuke moodus, mis viib heade tulemusteni.”

Eelmisel aastal lõpetatud objektidest on ettevõttel üks huvitavamatest Nukuteatri renoveerimine ning Õunpuu nimetab kindlasti ka üheks suureks ja väljapaistvaks objektiks Põlva riigigümnaasiumi liginullenergiahoone ehitamist. “Samuti võib aga kirjeldada kõiki objekte, kuna iga objekt vajab oma eripära ja väljakutsetega erinevat lähenemist. Ka suurus pole määrav, mõnikord vajavad väiksemad projektid rohkemgi tähelepanu,” esitab Õunpuu Somelariga sarnast mõtteviisi.

Puudulik partnersuhe

Aastaga edukate ettevõtete edetabelis 49. kohalt 26.-le tõusnud OÜ Voller Sisustus juhatuse liige Toomas Telgma ei nimetaks samuti olukorda sektoris ülekuumenemiseks, praegu lihtsalt ehitatakse võrreldes viimase viie-kuue aastaga rohkem. “Tellijatel on kogutud kapitali ja leitakse, et seda on vaja nüüd realiseerida. Ehitusettevõtted, kel on olemas professionaalne motiveeritud meeskond ja piisav materiaal-tehniline baas, tunnevad end siinsel turul kindlalt,” sõnab Telgma.

Ligi kaheksamiljonilise müügitulu ning üle poolemiljonilise ärikasumi saavutanud Voller Sisustuse heale tulemusele aitas Telgma sõnul kaasa efektiivsuse tõstmine objektide juhtimisel. Üsna palju Soomes objekte teostava ettevõtte põhitegevuseks on kergvaheseinte ja ripplagede ehitus koos selleks vajaminevate materjalide tarnega. 53 töötajaga ettevõtte olulisemad objektid Eestis olid teiste seas Tallinki tennisekeskuses, Öpiku Maja A-hoones, Eesti Rahva Muuseumis ning mitmetes spordiklubides üle Eesti.

Soomes teostati töid siseministeeriumi peahoones Helsingis, Tikkurila uues raudteejaamas koos kaubanduskeskusega Vantaal, Järvenpää uues tervisekeskuses ja haiglas ning lisaks mitmesugustes lao- ja büroonetes ja korterelamutes. ”14 aasta jooksul on meil valminud Soomes 324 suuremat objekti. Praegu on käsil Helsingi kolme megaprojekti tööd,” toob Telgma välja. Telgma toob ehitusvaldkonna ühe probleemina Eestis välja peatöövõtja ja alltöövõtja vahelise puuduliku partnersuhte. “Tihtilugu jõupositsioonilt mängu dikteeriv peatöövõtja peab aduma, et projekti valmimise nimel tuleb teha võrdväärselt koostööd ja et tema hea nime kujundavad talle just alltöövõtjad, ei keegi muu,” märgib pikaaegselt sektoris tegutsenud ettevõtte juht.

Kaido Somelar Ehitustrustist kurdab raskuste üle pädevate projekteerijate leidmisel. ”Otsustasime juba mõnda aega tagasi, et kõik enda projekteeritud tööd on vaid BIM ja nii oleme ka käitunud,” kinnitab Somelar ja lisab juurde, et kahjuks on praeguses olukorras turul trend, kus projekteerijad on väga hõivatud, neil ei jagu tööjõudu ja töid korralikult teha on raske.

Aasta 2018 ehituses: mis saab peatöövõtjast?

Järgmisel aastal on ehitusturul põletav küsimus see, kuidas peatöövõtja saabuvas hinnatõusus hakkama saab.

Selles, et viimaste aastate järsem hinnatõus saabub, Kaido Somelar eriti ei kahtle. “Rentaablust on raske järele jätta olukorras, kus tehakse pika tähtajaga lepinguid – aga kes ütleb, mis hind on 2019. aastal näiteks materjalil, tööjõul?”

Selles olukorras on tema sõnul küsimus, kas peatöövõtja kasumlikkus hakkab kannatama või see suunatakse edasi alltöövõtjale. “See on raske küsimus ja selle kohta võib targutada palju. Ega keegi tahaks majandusliku raskuse hammasrataste vahele jääda,” mõtiskleb Somelar.

Somelarile ei meeldi meetodid, kus hakatakse hinnatõusu tagajärgi jõuga vaid teistele jagama ega ka see, kui keegi tahab peatöövõtja arvelt oma äriplaani parandada, mõeldes pingsalt, kas lepingulisi kohustusi täita või mitte. “Seda tõesti ei tahaks, selles osas peab mõistust säilitama ja ettevaatlik olema,” tõdeb Somelar.