Eesti ehitaja Rootsis: paanikat pole, tööd jagub 34 aastaks

Eesti majanduse sõltuvus naabritest on korratud tõsiasi ning ehitussektori ettevõtted jälgivad olukorda Rootsi turul pingsalt. Kuigi mõned analüütikud on mures, teevad sealsel turul juba läbi löönud ettevõtted siiski optimistlikke plaane, kirjutab Äripäeva teemaveeb ehitusuudised.ee

Äripäev kirjutas, et Rootsi ülikuumaks kiskunud eluasemeturul on märgata hangumise tunnuseid. “Hinnad ei tõuse enam nii kiiresti, räägitakse, et ehitajad pole enam nii entusiastlikud kui 6–12 kuud tagasi, müügis on rohkem maju-kortereid ja nii edasi,” vahendas Äripäev SEB grupi ökonomisti ning Põhjala majanduse asjatundja Daniel Bergvalli sõnu.

Üheks elukondliku kinnisvaraarenduse prognooside langetamise põhjuseks on peamiselt luksuskortereid arendava Oscar Propertiese sõnumid. Firma vähendas oktoobris tugevalt enda kasvuprognoosi. Ettevõtte teatel on selle taga peaasjalikult nõrk turuolukord, samuti kasvanud kulud. Niisiis on ettevõte otsustanud olla ettevaatlikum ning mitte alustada teatud arendustega, märkis Oscar Properties.

Luksusnõudlus vähenes

Eesti betoonelementide eksportija ASi TMB Element tütarettevõtte Bygg Element Sverige AB juht Sven Maschorov eestlastel Rootsi turu suhtes julgust siiski kaotada ei soovita. “Tõsi, olukord võib veidi jahtuda ja kui peaks tulema hindade langus, tuleb ka ärimudelid üle vaadata, ja ei välista ka väikest palkade korrigeerimist. Aga see ei tähenda veel, et tegevused peaksid katki jääma - elu läheb edasi ja tööd tuleb siiski pidevalt,” kinnitab Maschorov.

Oskar Propertiese kohta märgib ta, et tegemist on küll tõsise arendajaga Stockholmi piirkonnas, ent nemad arendavad rohkem eksklusiivkortereid, mille ruutmeetri hind on umbes 15 000–20 000 eurot.

“Selliste korterite müük on pidurdunud ja see paneb paljud arendajad kukalt kratsima. Odavamate korterite nõudlus on aga endiselt olemas, selle tagab kas või Rootsi pikaajaline elamumajanduse arenguprogramm. Riigi tellimused on niivõrd suured ja siin ma küll praegu tagasilööke ei näe,” kinnitab Maschorov ja toob välja nn riigikorterite järjekorra, mis praegu on ei rohkem ega vähem kui 34 aastat. “Kas või see väike fakt näitab, et põud on endiselt suur ja vajadus olemas.”

Paljud arendused, kus osaline avalik sektor, on Rootsis planeeritud pikalt ette. “Meilgi on sõlmitud lepinguid juba 2018.–2019. aastaks, on tulemas arendusi nii Stockholmi, Göteborgi ja ka Malmö piirkonda,” toob Maschorov välja.

Ta mainib neil praegu käsil 200 korteriga kortermaja ehitust Uppsala piirkonnas, kus on müüdud siiski ainult 30% kortereid. “Väga oluline on ka piirkond. Viimase 8–9 aastaga on ehitatud päris palju kortereid ja inimestel on tekkinud valikuvõimalus,” tõdeb ka Maschorov.

Lisaks elumuehitusele on Rootsis käivitatud ka suured taristuehitusprojektid – sillad, viaduktid, tunnelid. Need on väga pika perspektiiviga plaanid, millele pidureid üsna suure kindlusega seadma ei hakata. “Isegi kui elamuehituses saabub väike pidurdus, siis taristu puhul on tegemist ikkagi riigi vahenditega ja siin ei ole küll mingit seisakut näha,” kinnitab Maschorov veendunult. Ta räägib, et ehitatakse kultuurimaju, sotsiaalmaju ja muid keskusi, mida riigil vaja.

“Elanikkond suureneb, uusi kaasaegseid hooneid on vaja, 1960ndatel ehitatud hooned hakkavad amortiseeruma.”

Maschorov soovitab Rootsi turule tulijatele teha korralik kodutöö ning olla võrreldes aastataguse ajaga konservatiivsem. “Täie panuse peale ei soovita tõesti praegu mängida, igasugune viga võib üsna kallilt kätte maksta.”