Eesti tööturg meenutab Potjomkini küla

Politsei andmetel on sel aastal tuvastatud 417 välismaalastest töötajatega seotud rikkumise juhtumit. Eelmisel aastal tuvastati selliseid juhtumeid 199.

Põhjuseks on tööjõupuudus ja sisserändesüsteemi jäikus. Kuigi siseministeerium plaanib sisserändekvoodi alt välja arvata kõrgepalgalised tippspetsialistid, jäävad endiselt tööjõupuuduse kätte vaevlema ettevõtted, kes vajavad oskustöölisi. See aga ei tähenda, et töötajad tulemata jäävad.

Kuna Eestisse on piirangute tõttu kolmandatest riikidest väga raske töötajaid tuua, kasutatakse selleks üha tihedamini skeemi, kus peamiselt Ukraina ja Valgevene töötajaid vahendatakse mujale riikidesse Poola kaudu. Süsteem on lihtne – kolmandate riikide inimesed taotlevad tööluba Poolas, kus pole selle saamine eriti keeruline, ja seejärel vahendatakse neid tööjõurendifirmade kaudu mujale, ka Eestisse.

Sisserände süsteem kui Potjomkini küla

Tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsari sõnul ei saa sellise skeemi kasutamist takistada. Kui juba ühes Euroopa Liidu riigis on tööluba olemas, on töötajate edasine vahendamine pelgalt teenuse vaba liikumine.

“Ainuke vahe on see, et me saame endale kehvema tööjõu,” ütles Tamsar. Peale selle pole tema sõnul kellelgi aimu, kes Eestis siis lõpuks töötavad. “Meie sisserände süsteem on täielik potjomkinlus,” ütles Tamsar. “Aga kui punn on nii jäigalt ees, siis ega loodus tühja kohta ei salli ja tehaksegi nii, nagu on võimalik teha,” lisas ta.

Mida kauem Eestis tööjõupuudus on, seda rohkem niimoodi töötajaid sisse veetakse. “Täpseid numbreid ei tea keegi, kuna selle üle pole võimalik arvet pidada,” ütles Tamsar sellise võõrtööjõu kohta. Tema sõnul tuleks avardada võimalusi, kuidas oleks võimalik Eestisse legaalselt töötajaid tuua. “Tööandjad võtaksid parema meelega inimesi ikka otse tööle,” ütles ta. Paraku on Eestisse tööjõu sissetoomine piiratud juba ainuüksi nõudega, mis ütleb, et sisserännanutele peab maksma Eesti keskmist palka. “Eestis endas saab keskmist palka kolmandik inimestest,” tõi Tamsar näite, miks selline palganõue pole loogiline.

Nagu inimkaubandus

Tööjõuvahendusfirma Finesta Baltika juhi Heikki Mäki sõnul suureneb Poola kaudu toodavate töötajate äri väga kiiresti. “Arvan, et praegu töötab Eestis selliselt 5000 inimest,” ütles ta. Tema sõnul on probleem väga tõsine, kuna süsteem ei saa kindlasti olla seaduslik. “Keegi ei tea, kuidas makstakse nende töötajate pealt maksud, kuidas makstakse palgad. Nende pealt ei laeku sotsiaalmaksu mitte kuhugi, neil pole mingit sotsiaalset kaitset, kui midagi peaks juhtuma,” rääkis Mäki. “See on rohkem inimkaubandus kui tööjõu vahendamine.”

Mäki sõnul ei ole nii, et kui inimesel on mingis riigis tööluba olemas, võib ta sellega kuhu iganes tööle minna. “Poola tööluba ei kehti Eestis,” ütles ta. Ta lisas, et kvoodid ja muud piirangud on küll tehtud selleks, et ei tekiks mingit kontrollimatut sisserännet, ent tulemus on hoopis vastupidine. “Minu arvates on Eesti sisserände süsteem just illegaalse sisserände katalüsaator,” sõnas ta.

Mäki sõnul on tööjõupuuduses ettevõtjatel kaks varianti – kas tood töötajaid seaduslikult või siis mitte. Seaduslikult toomine on aga tema sõnul peaaegu võimatu. “Siis toodki kuskilt teistmoodi, ebaseaduslikult,” ütles ta.

Poolast tulevad ukrainlased, valgevenelased ja moldovlased Mäki sõnul Eestisse nagu turistid ja seejärel on võimatu kontrollida, kes kuhu tööle läheb. “Maksuamet ei ole selle kontrollimisest eriti huvitatud. Nad vaatavad parem kaubanduskeskuste parklas, ega mõne firmajuhi auto seal parkimas pole,” ütles Mäki.

Mäki tunnistas, et ka Finesta Balticu poole on taoliste pakkumistega pöördutud. “Meile tuleb iga nädal mingite imelike aadresside pealt kirju, kus pakutakse töötajaid Ukrainast ja Valgevenest,” rääkis ta. “Hinnad on sellised, et nende sisse küll ükski riiklik maks ei mahu,” lisas ta.

Vastutus olgu mujal

Hansavest Rental OÜ tegevjuht Janek Sirg sõnas, et töötajate sissevedu Poola kaudu on toimunud juba aastaid, ent alles nüüd hakkab selle mõju majandusele avalduma. „Ka meie uurisime advokaadibüroodelt, kuidas see käib, ent selgus, et see polegi nii lihtne, kui esialgu paistab,“ rääkis Sirg. Seetõttu otsustas Hansavest Rental Poola kaudu töötajaid mitte vahendama hakata.

„Rääkisime osa klientidega, kes sellist teenust kasutasid. Nad ütlesid ausalt, et kuna vastutus on mujal, siis mis vahet sel on,“ rääkis Sirg. „Ega see asi enne ära ei lõpe, kui vastutus läheb tellija poole üle, nagu Soomes on,“ lisas ta. Siis ei saa tema sõnul teenuse ostja enam probleemi korral käsi üles tõsta ja väita, et nemad ei tea midagi.

Sirg lisas, et kuigi selline tööjõuvahenduse süsteem on põhimõtteliselt seaduslik, ent seda vaid juhul, kui töötajaid tuuakse Eestisse ajutiselt. „Ei tohiks olla nii, et kui Poolas antakse tööluba kätte, saab minna kuhu iganes tööle. See antakse ju siiski ainult Poolas töötamiseks,“ ütles Sirg. Kui tahta kõikjal töötada, tuleks tema sõnul taotleda Euroopa sinine kaart, mis seda võimaldab.

Ehitussektorisse kaardisüsteem

Kõige rohkem kasutatakse Poola kaudu toodud töötajaid ehitusettevõtetes. Ehitusettevõtjate liidu tegevjuht Indrek Peterson tõdes, et probleem on olemas. „See on taunitav süsteem ja me püüame ehitusettevõtjatega midagi ette võtta,“ ütles ta.

Petersoni sõnul on kindlasti olemas ka ausaid töövahendajaid, kuid kindlasti on ka selliseid, kes jätavad palgad maksmata ja kelle tegevust pole võimalik kontrollida. „See on kindlasti teatud ettevõtete äriskeem, miks nad sellist tööjõuvahendamist kasutavad,“ ütles ta. Samas ei saa Petersoni sõnul alati ka kindel olla, et ehitusettevõtja on teadlik sellest, et tema objektil töötab keegi ebaseaduslikult. „On olnud juhtumeid, kus on töötajaid kontrollitud ja on näidatud paberid ette. Kuna need load on paberi peal, siis võivad nad vabalt olla ka võltsitud. Ega tegelikult väga tööloa sisse ei näe,“ rääkis ta. Tema sõnul on olnud ka juhtumeid, kus on väljastatud ajutine tööluba viieks päevaks, kuid sellega on töötatud niikaua, kuni on lõpuks vahele jäädud.

Petersoni sõnul on ehitusettevõtjate liit arutanud, et mõistlik oleks rakendada kaardisüsteemi, mis tähendaks, et ükski töötaja ei tohi ilma kaardita objektil viibida. „See ei tohiks olla pildiga paber või paberiga pilt,“ ütles Peterson. „Kuna oleme siiski e-riik, võiks kaardil olla kodanikupilt ja triipkood, mis oleks ühendatud töötajate registriga. Siis saaks kohe kontrollida, millise ettevõttega on töötaja seotud,“ kirjeldas Peterson. Tema sõnul tagaks kaardisüsteem selle, et ükski töötaja ei saaks enam töötada nii, et ettevõtja sellest teadlik pooleks. „Praegu ongi probleem selles, et ehitusettevõtjatel ei ole võimalik kõiki kontrollida,“ ütles Peterson.