Peaprokuröri piinama jäänud juhtumid

Perlingi sõnul käivad majandus, majanduskuriteod ja nende vastu võitlemine käsikäes. „Näiteks kui meil oli majandusbuum, siis sellele järgnesid pankrotid ja seejärel tulid pankrotikuriteod,“ rääkis ta. „Kui Eestisse tuli võimalus kasutada Euroopa Liidu raha, siis mingisuguse ajalise nihkega väljendus see ka soodustuskelmuste kuritegudes,“ lisas ta. Need kaks valdkonda – PRIA ja EASi pettused ning pankrotimeistrid ja likvideerijad – on olnud viimased kolm aastat prokuratuuri majanduskuritegude prioriteedid. Nüüd on lisandumas kolmas valdkond.

Perling ütles et kübermaailmas on palju kuritegusid, sealhulgas majanduskuritegusid. „Neis tulevad korraga kõik raskused esile. Näiteks see, kuidas kuritegu üldse avastada ning kuidas üles leida ja kohtukõlblikuks teha digitõendid,“ selgitas Perling. Fakt on aga see, et tehnoloogia areneb ja ka kurjategijad liiguvad üha enam koos ühiskonnaga digitaalsesse maailma. „Seda peab teadvustama ja sellega peab tegelema,“ ütles peaprokurör. Ka politsei- ja piirivalveamet on öelnud, et üks selle aasta tähtsamaid ülesandeid on küberkuritegevuse vastu võitlemine.

Sihikul pankrotimeistrid

„Muidugi ma pean ütlema, et majanduskuritegude vastu võitlemine on läinud ajas paremaks,“ ütles Perling ja meenutas, et kolm aastat tagasi peaprokuröri ametikohale astudes ütles ta, et tema jaoks on kõige tähtsamad küsimused majandus ja lapsed. „Kuid kas võitlus on olnud nii hea kui ma lootsin, siis arvan, et ei ole. On veel kõvasti arenguruumi,“ tunnistas Perling.

Tema sõnul on majanduskuritegude vastu võitlemisel oluline õigesti sihtimine. „Tuleb kuulata erasektorit ja tuleb aduda seda, kuhu tuleb riigi ressurss suunata,“ selgitas ta. Just sel põhjusel ütleski riigiprokuratuur üle-eelmisel aastal, et võtab sihikule pankrotimeistrid. Erasektor oli pikki aastaid rääkinud, kuidas ebaseaduslik ettevõtete maksejõuetusse viimine, likvideerimine ja võlgade maha jätmine rikuvad ausat ettevõtluskeskkonda.

Praeguseks on võitluses pankrotimeistritega prokuratuuril ette näidata pankrotimeistrite Rein Lossi ja Kalev Sakjase süüdimõistmine. „Esimesed asjad on tulnud avalikkuse ette, kuid neid asju tuleb veel,“ kinnitas Perling. Kui pikk maa veel minna on, et plats pankrotimeistritest täiesti tühjaks saada, Perling öelda ei söandanud. „Numbri välja ütlemine oleks libe tee,“ ütles ta. „Ja ei ole sellist asja, et meil on tagataskus must nimekiri, kust me viie aasta jooksul soovime nimesid maha kriipsutada,“ lisas ta. „Sel aastal ootame veel neid lugusid, kus meil on töövõidud ette näidata,“ sõnas Perling.

Soodustuskelmustes plats puhtam

Ausat konkurentsikeskkonda rikuvad ka maksukuriteod, ent see on Perlingu sõnul üks valdkond, mis hakkab ise vaikselt puhastuma. „Inimesed saavad aru, et makse peab maksma,“ ütles ta.

Kindlalt julgeb Perling väita, et soodustuskelmustega on seis selgelt parem kui paar aastat tagasi. „Esiteks on meil ette näidata juhtumeid, kus on inimesed soodustuskelmuses süüdi mõistetud, muu hulgas lausa kuritegevuslike ühendustega. Teiseks oleme neist juhtumitest tagasi saanud ka raha,“ rääkis ta.

See aga ei ole Perlingi sõnul ainult prokuratuuri töötulemus. „Üksinda ei tee mitte keegi midagi ära,“ rõhutas ta. „Ükspuha mis kuriteo vastu võitlemisest me räägime, suuremal või väiksemal määral peab tegema koostööd,“ selgitas ta ja lisas, et soodustuskelmuste lahendamisel tehti koostööd näiteks EASi ja PRIAga. „Parim viis soodustuskelmuste vastu võidelda on see, et kontroll on nii tugev, et raha ei lähegi pettustega välja,“ ütles ta. Justiitsministeeriumi kriminaalstatistika järgi vähenes eelmine aasta registreeritud soodustuskelmuste arv 55%.

Rohkem kui varem. Aga tahaks rohkem

Perling tunnistas, et aeg-ajalt toimuvad muudatused aeglasemalt, kui prokuratuur tahaks. Olgu selleks menetluspraktika, kompetentsitõus uurimisasutustes või midagi muud. Samuti võtavad raskete kuritegude mahukad uurimised aega.

Loomulikult võiks Perlingi sõnul alati ressurssi rohkem olla, ent see ei tähendaks ilmtingimata, et rohkemate uurijate ja prokuröridega tehtaks kõike mitu korda kiiremini. „See on alati proportsiooni küsimus. Kui meil oleks kümme uurijat ja viis prokuröri, tuleks lihtsalt veel rohkem majanduskuritegusid välja. Oleks neid 20 korda rohkem, tuleks veel rohkem kuritegusid välja. Olulisem on teha valik selliste menetluste kasuks, mille positiivne mõju on kõige suurem,“ rääkis ta.

„Kuulan neid etteheiteid, millega süüdistatakse prokuratuuri aegluses, kuid ma tean, et statistiliselt ei vasta see tõele,“ lisas Perling. Näiteks kui kolm aastat tagasi lõpetati mõistliku menetlusaja möödumise tõttu 22 kuriteoasja, siis eelmisel aastal oli selliseid asju vaid üks. „Mõni võib-olla loeb seda artiklit ja mõtleb, et mida see peaprokurör räägib – olen 3-4 aastat lahendust oodanud. Ja ongi kahjuks selliseid halbu lugusid ka, aga suures pildis on menetlus üha kiirem ja üle kahe aasta kestvad menetlused moodustavad koguarvust vaid murdosa,“ ütles ta.

Perling tõdes, et arenguruumi on alati. Näiteks annaks ära kasutada rohkem tehnoloogilisi lahendusi, teha toimikutega vähem topelttööd. Seda kõike Perlingu sõnul ka juba tehakse – kasutatakse digitaalseid tõendeid, tehakse koostööd kannatanute esindajatega, advokaatidega on sõlmitud kokkulepped, kuidas vähendada neile antavat materjalide hulka nii, et kaitseõigus oleks siiski täielikult tagatud jne. See aga nõuab üheaegselt nii harjumuste kui ka mõningate seaduste muutmist.

Piinama jäänud juhtumid

Perling märkis, et tal on hea meel, et prokuratuur on hakanud rohkem tähelepanu pöörama kriminaaltulu avastamisele. Eelmisel aastal sai prokuratuur kriminaaltulu tagasi 3,5 miljonit eurot. „Minu arvates on seda kindlasti vähe, kuid samas on seda rohkem kui eelmisel aastal,“ ütles ta. Perlingi sõnul peab täna majanduskuriteo asjade pärast alati ka vaatama seda, kas ja kui palju on kriminaaltulu võimalik saada. „Menetleda majanduskuritegusid ainult menetluste pärast ilma, et kannatanud oma raha tagasi saaks… ma ei taha öelda, et see on tühi töö, aga on oluline, et võimalusel saaks keegi talle tehtud kahju tagasi,“ ütles ta.

Kuigi prokuratuuril on töövõite ette näidata nii korruptsiooniasjades, pankrotimeistrite ja ka soodustuskelmuste valdkonnas, loodab Perling, et veel on vara suurimatest võitudest ja kordaminekutest rääkida. „Äkki on veel kõige suuremad asjad ees,“ ütles ta.

Küsimuse peale, millised juhtumid on teda peaprokuröri ametis olles enim piinama jäänud, jäi Perling esmalt mõtlikuks. „Ma ei ütle konkreetseid juhtumeid, kuid vaevama on jäänud mõned lastega seotud kuriteod, lähisuhte vägivallad,“ vastas ta. Perlingi sõnul tuleb lähisuhte vägivalla vastu võideldes muuta praktikat selliselt, et tõenditeks poleks vaid kannatanu sõnad, vaid ka muud tõendid. „See on valdkond, kus ma näen, et mõnikord anname liiga kergesti alla,“ tunnistas ta.