IMF soovitab riigieelarvega hoogu pidada

Riigi eelarvepoliitika võiks olla rohkem kooskõlas valitsevate majandustingimustega, rääkis IMFi Eesti delegatsiooni juht Cheikh Anta Gueye esmaspäeval visiidist kokkuvõtet tehes. Möödunud aasta eelarve puudujääk oli vaid 0,2 protsenti, kuid samas oli selle näitaja taga ka tavalisest suurem maksulaekumine, märgiti IMFi avalduses.

Küsimusele, kas Eesti võlakoormuse juures on ühe tsükli jooksul struktuurselt tasakaalust väljas eelarve üldse ohu allikas, vastas Cheikh Anta Gueye, et otsest ohtu ei ole näha. Vajadus kasvupotentsiaali suurendada ja Lääne-Euroopale järele kasvada on mõistetav, kuid eelarvepoliitika peaks seejuures hoidma neutraalset positsiooni.

IMFi seisukohast tulebki Eestil jätkata tootmispotentsiaali toetavate investeeringutega, kuid vähem prioriteetsed kulutused, eriti ehitussektorile avalduva survega investeeringud võiks edasi lükata.

Rahandusminister Toomas Tõniste kinnitas, et tasakaalus eelarve on eesmärk ning täpsema ülevaate saab lähikuudel riigieelarvestrateegia koostamise järel. "Ootame huviga IMFi lõplikku aruannet ja ka soovitusi investeerimisvõimekuse suunamiseks õigetesse projektidesse," lisas minister.

IMFi ettevaatlik soovitus eelarvekulutused üle vaadata on vesi ka keskpangale, mis on valitsuse eelarvepoliitikat juba mõnda aega kritiseerinud. Esialgu jääb ka Eesti Pank ootama, kuni IMF täpsemate ettepanekutega raporti valmis saab, kuid üldiselt ollakse nõus sellega, et tuleb olla ettevaatlik riiklike investeeringutega, rääkis Eesti Panga president Ardo Hansson.

"Kui palju eelarve peaks plussis olema, selleks tuleks enne näha, kui suur SKT positiivne lõhe on, aga ilmselt võiks olla väikeses nominaalses ülejäägis, kas see on nüüd 0,5 protsenti SKTst või mingi muu arv, seda on veel vara öelda," kommenteeris Hansson.

Maksumuudatusi IMF rohkem Eestil teha ei soovitanud, märkis vaid, et maksuerisuste loomist võiks ka edaspidi vältida ning kaaluda tuleks turuhinnale vastavat maamaksu.

Soovitus jätkata reformidega

Soodsat majandusolukorda soovitas IMF ära kasutada uute struktuurireformidega jätkamiseks, eriti kuna peamine siseriiklik majandusrisk on tööhõive kasvu aeglustumine.

Küsimusele, kas Eestil on enam siseriiklikult kuskilt töötajaid tööturule juurde tuua, vastas Cheikh Anta Gueye, et IMFi hinnangul ei ole Eesti reformidest tõusva kasu potentsiaal veel lõppenud, kindlasti peab jätkama töövõimereformiga, kuid rohkem tegeleda ka soolise palgalõhega, kaaluda pensioniea tõstmist ja parandada teadus-arendustegevust.

Ka Hansson märkis, et tööturg seab piirangud tootmise edasisele laiendamisele. "Ettepoole vaadates majanduskasv aeglustub, eelmine aasta kasvas pea 5 protsenti, kuid tuleval on oodata, et ainult 3,25. Oleme nõus, et tootlikkusele suunatud reformidega tuleks jätkata, sest katust võiks parandada, kuni päike paistab," ütles Hansson.

Pangandussektoril probleeme ei ole

Finantsstabiilsuse näitajad osutavad tugevale pangandussüsteemile, head on nii kapitaliseerituse, likviidsuse kui ka tulutase, märgitakse IMFi avalduses. Fond soovitab küll tähelepanelikult jälgida makrofinantsnäitajaid ja vajadusel kiirelt samme astuda. Ardo Hansson märkis ka, et erinevalt võib-olla mitmest teisest riigist ei ole Eestis olnud suuri probleeme väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel näiteks laenude saamisel.

IMF märgib avalduses ära ka rahapesuvastase võitluse, kuid Cheikh Anta Gueye kinnitas, et IMFi delegatsioon leidis, et järelevalveinstitutsioonid on Eestis tugevad. "Me vaatlesime seda teemat piirkonnas varem toimunud sündmuste taustal, kuid nägime, et järelevalveasutustel on tugev raamistik nii rahapesu kui ka terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks, soovitame vaid selle tööga jätkata, ning kokkuvõttes leidsime, et ühtegi murekohta siinkohal Eestis ei ole," rääkis ta.