Baltika võttis sihikule Soome turu

Eelmisel nädalal tekitas soome lugejates suurt huvi Helsingin Sanomate artikkel Baltika plaanidest Soomes. Väljaanne märkis, et nii rõivaste hinnad kui ka klientide riietumisstiil on ühtlustumas ja soomlased tunnevad Espoos avatud pilootpoes osteldes huvi moemaja teistest eristuvate rõivaste vastu.

Baltika juht Meelis Milder rääkis, et nad näevad Soomet oma võimaliku järgmise koduturuna, nagu on praegu nende jaoks kolm Balti riiki. See tähendab, et nad on kliendi jaoks kohapeal olemas kõigi oma müügikanalite kaudu: näiteks on seal nende enda poed, äripartnerid ehk kaubamajad, e-poe võrgustik. Milderi sõnul kaaluvad nad ühe suunana ka frantsiiside projekte. „Me võtame Soome sisenemist väga tõsiselt. Tõsi, hetkel teeme väikseid samme, aga kindlasti see on turg, mis meile pakub väga huvi ja kuhu me tahame jääda ja seal edukalt kasvada.“

Vaikne sisenemine Soome turule väljendub selles, et lisaks veebipoe aasta aega toiminud soomekeelsele kliendisuhtlusele katsetas Baltika eelmise aasta lõpust ka pop-up-poodi. Lühikese rendilepinguga pood Espoos asuvas kaubanduskeskuses kinnitas, et soomlastel on huvi Baltika brändide rõivaste vastu. Selle tulemusena peaks ka rendileping pikenema.

Soome tarbija tundis puudust

Baltikumis ja Põhjamaades kaubanduskeskusi opereeriva Cityconi rendipindade eest vastutav Jussi Vyyryläinen ütles, et Soomes ei ole kuigi palju brände ja nad on Baltika tulekut juba paar aastat oodanud. „Tarbijad on küsinud, et millal tuleb meie kaubanduskeskustesse Montoni pood,“ rääkis ta ja lisas, et Baltika on vähemalt Lõuna-Soomes tarbijale tänu Tallinna reisimisele hästi tuttav.

Just Cityconile kuuluv Iso Omena oli see kaubanduskeskus, kus Baltika pood mõneks kuuks prooviks avati. Vyyryläinen ütles, et see oli küllaltki edukas ja nii jääb pood keskusesse kauemaks. Tema sõnul tuleb Baltikale kasuks ka soomekeelne veebipood, mis aitab brändil paremini klientideni jõuda.

Vyyryläinen märkis, et Soome sisenedes on oluline, et Baltika ja eeskätt Montoni bränd jõuaks inimesteni. Ta ütles, et seetõttu tuleks neil avada palju kauplusi, et nende nimi paremini inimesteni jõuaks. Konkurentidest rääkides ütles ta, et need võiksid olla peamiselt Soome, Rootsi ja Norra suuremad brändid. Montoni eelis on tema sõnul aga see, et nende riided on natuke erinevad ja omanäolisemad.  

Vyyryläinen ütles, et teistest Eesti brändidest võiks soomlasi huvitada Tallinna Kaubamaja Grupp. Citycon on tema kinnitusel suhelnud mitme Eesti väiksema brändiga, kelle vastu võiks soomlastel huvi olla.

Ettevaatlikkus ka naaberturul

Milderi sõnul on pop-up-poe kontseptsioon hea selleks, et ettevõte ei seo end kohe pika rendilepingu või investeeringuga, küll aga saab reaalse võimaluse kohapeal vaadata, millised tooted pakuvad Soome klientidele rohkem huvi ja mis vähem.

„Kohe võime hakata neile lisaks toodete pakkumisele reklaamima ka oma e-poodi. Lisaks kõigele saab e-poest tellida toote ja selle meie Soome pilootpoest ka kätte saada,“ ütles Milder. Ta lisas, et lähemate aastate jooksul võiksid nad ehitada seal mõistliku omapoodide võrgustiku, aga endiselt püüavad nad kombineerida erinevaid müügikanaleid.

„Me kindlasti ei kavatse, vähemalt praeguste plaanide järgi, Soomes käituda samamoodi kui Eestis või Leedus, kus valdav osa müügist tuleb läbi meie enda poodide. Tahame tuleviku müügimudelit pigem näha kombinatsioonis e-pood ja showroom'id või väiksemad poed, mis põhiliselt on pühendunud e-poe klientide teenindamisele.“ Milder lisas, et Baltika müüb hulgimüügilepingutega kaupa ka kahele Soome kaubamajade ketile.

"Seal ei ole võimalik kasumit teenida"

Denim Dreami rõivapoodide taga oleva Põldma Kaubanduse juht Heinar Põldma tõdes, et Soome tuleb tõesti siseneda ettevaatlikult, ehkki tegemist on naaberturuga. „Meie oleme seda ideed arutanud, läbi kalkuleerinud ja analüüsinud kuskil viis aastat ja iga kord, kui me oleme kõik oma numbrid kokku löönud, on tulemuseks see, et seal ei ole võimalik kasumit teenida,“ oli Põldma konkreetne.

Ta selgitas, et Soomes on kogu tegevus kallim kui Eestis. „Rendid on kallimad, tööjõud on kallim, transport on kallim ja selle võrra peaks olema käive tunduvalt suurem. Aga kui sa lähed uude kohta, siis keegi sind algul ei tunne ja see võtab väga kaua aega, kuni leiad lojaalsed kliendid,“ rääkis Põldma ja lisas, et lõpuks peaks ikka tekkima suurem käive, mis ära tasub, aga seal turul on vanade olijate kõrval uutel väga raske. „Sellepärast me oleme jätnud sinna minemata. Aga me pole seda mõtet maha matnud ja kui me tunnetame, et nüüd on võimalik seal kasumit teenida, siis me läheme.“

Põldma nimetas Soome kitsast brändide valikut miinusena, sest tarbija on seal harjunud ühtede ja samade moemärkidega. „Ei ole kerge seal uutel tulijatel. Aga kes on tublid ja töökad ja kannatlikud, neil kindlasti seal lõppkokkuvõttes äri õnnestub. Meie ise oleme hulgimüügiga seal, aga jaega ei ole veel suutnud leida sellist äriplaani, mis võimaldaks seal kasumlikult töötada.“

Siiski tõdes ta, et soomlaste huvi on Eesti brändide vastu suur. Möödunud aasta juulikuus analüüsisid nad Viru keskuse Denim Dreami kümmet päeva ja selgus, et 40 protsenti ostjatest olid soomlased.

Kaubamaja kukkus omal ajal Soomes läbi

1990. aastatel kukkus Kaubamaja Soome turul läbi, kuid tollane juhatuse liige peab Baltika Soome turu katsetamist positiivseks.

1990. aastate lõpus katsetas ka Tallinna Kaubamaja Soome turgu. 1997. aasta kevadel avatud Kaubamaja püsis vaid veidi üle aasta, sest sealsele turule sisenemine osutus oodatust raskemaks. Toonane Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Peeter Tohver nimetas siis ebaõnnestumise põhjustena poe ebasobivat asukohta ja loodetust ebasõbralikumat suhtumist Eesti ettevõtetesse.

„Oodati, et kui tuleb Eesti kaupleja, siis on ta väga odavate kaupadega, mida saab poolmuidu kätte,“ lausus ta. „Võib-olla oleks aeg seda parandanud, kuid meil ei ole seda nii palju."

Toona samuti juhatusse kuulunud ja täna Viru keskust juhtiv Ants Vasar ütles, et selle kogemuse pealt Baltika plaanidele hinnangut anda on keeruline, sest 20 aastat on vahet ja tol ajal ei olnud Kaubamajal välisturgudega üldse kogemusi. „Baltikal on ju välisturgudega kogemusi küll ja veel. Need asjad ei ole isegi võrreldavad. Neid vigu, mida me siis tegime, seda me teame. Ja tegelikult olid nad ka siis paljuski ettenähtavad," rääkis ta ja lisas, et neil oli ka uljust ülearu. „Ega me ei olnud kindlad, et me sinna surmkindlalt võitma läheme, aga et me sealt kõva kogemuse saame, selles me olime küll kindlad,“ rääkis ta.

Ta sõnas, et näiteks Monton on täiesti arvestatav bränd ja soomlastel on vaat et vähemgi moemärke kui Eesti turul, mistõttu võiks Baltika neile huvi pakkuda. „Minu meelest on see täiesti normaalne, et nad vaatavad, kuhu areneda, kui arengujõudu on ja põhjust on. See on väga tubli ettevõtmine.“

Vasar tõdes, et konkurentsi on igal pool, kuid moebrändide arvestuses on seal kindlasti rohkem ruumi kui Eesti turul.