Porto Franco ehitusplatsil käib kiire töö

NOBE ja Kontek Int AS asusid Porto Franco objektil ehitustööde juurde eelmise aasta septembris. Porto Franco OÜ juhatuse liige Rauno Teder ütles siis, et igale arendusele on väga tähtis hetk, kui konstruktsioonidega hakatakse ehitussüvendist ülespoole tulema. 

“Nüüd, kui ehitus käib, on vabanemise tunne küll,” tunnistab Teder, kui küsida kõikide keskust tabanud viivituste ja probleemide kohta. “Oleme probleemidest üle saanud.”

Tegelikult on väide, et Porto Franco keskuse valmimine on pikalt veninud, tema sõnul kahe otsaga asi. “Alustasime 2015. aastal, mil oli arhitekti joonistena olemas ainult kontseptsioon, mida tahame rajada.” Ei olnud detailplaneeringut või veel vähem ehitusluba. Teder sõnastab, et “sealt hakkas protsess käima” – pidades silmas projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotlemist.

Kõik võttis aega, kuna oli uus ka linnaametnikele. “Nad pidid põhjalikult läbi mõtlema, mis on linnale hea. Küsimus oli näiteks hoonete arvus, mitu peaks neid olema maa peal ja kas need võivad olla ühendatud või peaks siit vahelt saama läbi käia, arvestades tänaste liikumisteedega,” toob Teder näiteid, mille üle linnaametnikega rääkides kõige rohkem erimeelsusi oli.

“Liikluslahendust saime korrigeerida, hoonete arvu ja kuju muuta, aga mõni asi, nagu hoone maksimaalne kõrgus, 24 meetrit maapinnast, oli fikseeritud. Praegu on nii, et esimesed 11 meetrit hoonest võtab ära kaubandus kahel korrusel. Sealt edasi on kõrgust järel 13 meetrit. Küsimus oli, kas jaotame selle nelja või kolme korruse vahel? Nelja korrusega oleks igaühe kõrguseks tulnud suurusjärgus kolm meetrit. Valisime variandi, kus jäime kolme korruse juurde, teeme paremat toodet avaramate ja kõrgemate korrustega. Madalaid kontoreid on kesk- ja äärelinnas piisavalt,” on Teder kindel.

Porto Franco suurt äripotentsiaali selgitab Teder paiknemisega vana linnasüdame ja uue tekkiva linnasüdame vahel. Porto Franco ala jääb Viru keskuse ümber oleva praeguse linnasüdame ja linnahalli kõrval 15 hektari väljaarendamisel tekkiva uue linnasüdame ühendavaks piirkonnaks.

“Linnahalli kõrval olevat ala arendatakse ilmselt ühtse tervikuna, mis avab Tallinna merele ja kuhu on ette nähtud ka uus raehoone. Tekib vajadus välja arendada ühistranspordisõlm. Jääme ühendama seda uut kvartalit ja vana südalinna, Viru keskuse ümbrust,” selgitab Teder veendunult.

Maa-alune osa võtmekoht

Reaalne ehitus Porto Franco objektil algas põhjaplaadi valamisega mullu oktoobris. Keskuse ehitus on tinglikult jaotatud kaheks etapiks või hoonete rajamise osaks. Esimene põhjaplaat on Tederi sõnul märtsi viimaseks nädalaks valmis, see hooneosa valmib tervikuna järgmise aasta aprilliks.

Porto Franco kogumahu avamine toimub sellest aasta hiljem. Keskuse esimeses etapis on maa-alust pinda 18 000 ja maa-pealsest 14 000 m². Tervikuna on valminud keskuses maa all brutopinda 70 000 ning maa peal 80 000 m². Tegemist on ehituse mõttes ühe hoonega, üheprojektilise tervikkompleksiga, mis on ühiselt toestatud, ent mis on maa peal kolmes osas arhitektuurselt lahendatud nii, et jalakäijad saavad kahe “maja” vahelt tänavatasapinnal läbi kõndida.

“Praegu oleme lõpetamas esimese etapi põhjaplaadi töid. Kõik betoonivalud põhjaplaadi puhul toimuvad laupäeviti. Ühe valu kohta läheb vaja suurusjärgus 90 mikserautotäit betooni ning valu kestab 10 tunni ringis. Seega ei saa seda teha tööpäeval, kuna autod jääksid ummikusse kinni,” märgib Teder. Hoone põhjaplaadi ehitamiseks kulub 21 200 m³ betooni.

Millal ja miks otsustas Porto Franco karkassi ehitada betoonist, mitte terasest? Millised plaanid on parklaga ja energiasäästuga? Loe edasi teemaveebist ehitusuudised.ee.