Kohus käskis Tallinnal uued prügihanked korraldada

Nõmmel ja Lasnamäel toimetab möödunud aasta kevadest prügiveoga linnale kuuluv Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (TJT AS, endine Tallinna Prügila AS), sest neis piirkondades hankelepingud võitnud Baltic Waste Management (BWM) tööga hakkama ei saanud ning võttis TJT endale nii-öelda alltöövõtjaks.

Tegelikult ei toimunud seal tõenäoliselt mingit alltöövõttu, vaid lihtsalt hankelepingu poole asendamine - vähemalt niimoodi on Ragn-Sellsi kaebuse peale otsustanud juba kaks kohtuastet. Selline asendamine aga ei ole seaduslik ning välja tuleb kuulutada uued hanked.

Esimeses astmes sai linn lüüa sügisel ning 5. aprillil kinnitas ringkonnakohus taas, et lepingud on tühised. Ainsa muudatusena lisas kohus lause, et pärast otsuse jõustumist algab kahe kuu jooksul piirkondades vaba turu olukord. Otsust saab edasi kaevata 7. maini. Küsimused kohtuotsuse ja võimaliku edasikaebamise kohta edastati linna keskkonnaametile ja avalike suhete osakonnale reedel ja esmaspäeval, kuid vastust sellele ei tulnud.

Kohus nõudis linnafirma prügiveolt eemaldamist

"On oluline avalik huvi selleks, et jäätmevedu toimuks tõrgeteta ning vältida tuleb olukorda, kus pärast kohtuotsuse jõustumist ei saa TJT enam jäätmeid vedada, kuid jäätmevaldajad pole jõudnud valida uut vedajat. Seetõttu lisati otsusele punkt, et vabaturu olukord rakendub hiljemalt kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates," selgitas kohtu pressiesindaja Anneli Vilu.

Muu hulgas jäeti jõusse ka halduskohtu punkt, mis keelas linnal Nõmme või Lasnamäe hankeid kellelegi kolmandale edastada, sest just sellise trikiga sai linnavalitsus hakkama kesklinna jäätmepiirkonnas — kui varasemalt jäätmevedu korraldanud Ragn-Sells hankelepingu üles ütles, siis andis linnavalitsus kõik veolepingud edasi TJT-le.

Kui linn otsustab kohtuotsusega ikkagi riigikohtusse minna, siis nii pea Nõmmel ja Lasnamäel suurt midagi ei muutu. Aga kui kohtuotsus peaks ükskord jõustuma, siis on keelatud linnavalitsusel saata elanikele välja teateid, milles korraldatud prügiveo lõppemisest märku andes oleks kirjas ainult ühe võimaliku prügivedaja andmed, selgub ringkonnakohtu otsusest.

"Teenust ei saa jääda osutama TJT, kes on selle õiguse saanud nii ELi õiguse kui riigihankeseaduse eiramise tulemusena. Lisaks omandaks TJT ja BWM kogemuse, mis võimaldab neil osaleda ka teistel hangetel. See kahjustab konkurentsi jäätmeturul. Tallinna linn ei saa konkurentsi moonutust põhjendada sellega, et ta jääks ilma tasudest ja vabaturg ei pruugi tagada tarbijale soodsaimat jäätmeveoteenust. Hankelepingud on tühised," seisab ringkonnakohtu otsuses.

Lõpp linna prügiveo korraldamisele?

Hanked, mille üle vaieldakse, on välja kuulutatud 2014. aastal, enne veel, kui Sarapuuga seostatav kurikuulus BWM areenile kerkis. 2015. aastal muudeti aga seadust nii, et linn ei tohi enam korraldada prügivedu läbi jäätmekeskuse, mis jäätmevaldajate registrit peab ja jäätmeveolepingutelt n-ö vahendustasu võtab.

Kuna sellist skeemi ei tohi kasutada alates 2015. oktoobrist, siis on ka linn kõik endast oleneva teinud, et need Nõmme ja Lasnamäe prügihanked ei katkeks, sest siis langeks jäätmekeskus sealt korraldamisest välja. Halduskohus leidiski, et TJT-le hanke üleandmine oli ilmselt ajendatud soovist säilitada vahendustasud.

"Ühelt poolt on linnal huvi, et teenust osutaks TJT, sest tegemist on täielikult linna omanduses ettevõttega. Lisaks rahalisele kasule saavutab TJT vajaliku kogemuse järgmistel jäätmeveo hangetel osalemiseks. Lasnamäe ja Nõmme hangete väljakuulutamisel TJT-l vastav kogemus ja võimekus puudus," leidis ringkonnakohus.

Lisaks leidis kohus, et põhjendatud on eeldada, et Tallinn soovis jätkata jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamisega. "Vastava teenuse osutamisega kaasnevad linnale küll kulud, kuid lisaks saab teenida mõistlikku kasumit. Uute hankemenetluste väljakuulutamisel ei saa linn eeltoodud sätet enam kohaldada," seisab otsuses.

Allhankija või uus lepingupool?

Kui 2016. aastal hankevõitjaks kuulutatud BWM-ga ilmnesid probleemid jäätmeveoloa puudumise ja halvasti korraldatud jäätmeveoga, siis ütles linnapea Taavi Aas, et BWMiga lepingud katkestatakse ja edasi korraldab jäätmevedu linna TJT.

Nüüd on linna enda advokaadid pidanud kohtus käima seda ümber lükkamas, sest linna kaitseargumendi järgi on TJT vaid alltöövõtja. "Tallinna linna esindajate meediale avaldatud seisukohtadel puudub õiguslik tähendus, mistõttu on halduskohus asjatult nendele tuginenud. Meedias öeldi, et BWM saadeti minema, kuid see ei tähenda, et seda tehti juriidiliselt," seisab kohtule esitatud seisukohtades.

Kuid halduskohtus sai hävitava hinnangu nii allhankijate kasutamine kui tegelik lepingupoolte vahetamine. Esiteks on kohtuotsuse järgi tegemist uue hankelepingu poolega — Tallinna linn maksab teenuse eest otse TJT-le ja BWMi tegevus on praktiliselt katkenud. Selline tegevus ei ole lubatud ja tuleks välja kuulutada uued hanked.

Isegi kui tegemist oleks alltöövõtjatega, siis oleks see pidanud olema hankelepingus eraldi kirjas, sest siis oleks ka teised turuosalised saanud sellise teadmise juures hankele pakkumisi teha, märkis halduskohus.

Linnafirmal pole jäätmete vedamise luba?

Probleem Nõmmel ja Lasnamäel on veel sellega, et seal on lõpuks jäätmeveoluba väljastatud BWM-ile. Linna argument on küll see, et kuna TJT on alltöövõtja, siis laieneb see luba ka neile.

Keskkonnainspektsioon seevastu juhib oma seisukohas tähelepanu asjaolule, et vaidlustatud piirkondades on jäätmeload väljastatud BWM-le ning ühelegi teisele ettevõttele ei ole võimalik nendes piirkondades korraldatud jäätmeveoks luba väljastada.

Selleks, et kasutada alltöövõttu, oleks pidanud seda selgelt väljendama hanketeates. "Alltöövõtja kasutamisel peab jäätmevaldaja ja teiste osapoolte jaoks olema üheselt mõistetav, et teenuse pakkuja on BWM, mitte TJT," kirjutab inspektsioon, mille hinnangul Tallinna linna väide alltöövõtu kohta ei ole põhjendatud.