Krüptoskeemis pettunud said politseis vastu näppe

Jaanuaris kirjutas Äripäev aasta varem suurejooneliselt Hiltoni hotellis liitujaid värvanud krüptorahaskeemis Nano Club kannatada saanutest. Sel hetkel oli esialgselt Crypto888 ja seejärel OctaCoini nime kandnud skeem liitumas skeemiga Ormeus. Nüüd on võetud kasutusele ka nimi IQ Chain. Nano Clubiga liitunud kurdavad, et sisse pandud sadu ja tuhandeid eurosid nad sealt enam kätte ei saa.

Jaanuaris kommenteeris Põhja prefektuuri kelmuste ja küberkuritegude teenistuse vanem Hannes Kelt, et politseil ei ole krüptorahaskeemidega kuskilt kinni hakata, sest politseil ei ole veel avaldusi Eestiga seotud skeemides petta saanutelt. „Üks põhjus on selles, et antud on vihjeid, kuid vihjajad ise ei ole kahju kannatatud. Teine pool avaldustest on ettevõtete kohta, millel ei ole Eestiga seost,“ ütles ta toona. Samuti märkis ta, et kui on petta saadud, tuleb sellest politseile teada anda. Ta rääkis, et üks asi on see, kui ettevõte on sattunud investoritele maksmisega raskustesse. Kuritegelik on skeem siis, kui liitujatele on räägitud meelega valesid.

Aprillikuus esitasidki kannatanud politseisse avalduse, kuid sellele järgnev oli nende jaoks ootamatu: järgnes otsus, et kuriteokaebust menetlusse ei võeta.

Kehva investeeringu eest vastutad ise

Põhjus seisneb selles, et kriminaalmenetluse alustamiseks peavad esinema kuriteotunnused. Antud juhul on aga politsei hinnangul tegu investeeringuga, mille puhul tuleb ise hoolega mõelda, kuhu oma raha paigutatakse.

„Kriminaalmenetluse alustamise otsus on diskretsiooniotsus ning sisaldab seetõttu endas kaalumist, kas esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele ja kas kuriteo toimepanemist on võimalik tõendada. Kriminaalmenetluse ülesanne ei ole igal juhul või igaks juhuks kontrollida tsiviilõiguslikes suhetes tekkinud majandustehingute õiguspärasust või -vastasust või otstarbekust ega otsida oletuslikke õigusrikkumistele, sh kuritegudele viitavaid tunnuseid, kui selliseid tunnuseid ei ole sedastatud juba kriminaalmenetluse alustamise etapis. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt avaldaja subjektiivse arvamuse põhjal, et keegi võib tema arvates olla toime pannud kuriteotunnustega teo,“ seisab vastuses kannatanute avaldusele.

Avalduse esitanud Andrus Ehand ütles, et olukord tekitab pettumust. Kannatada saanuid on tema sõnul palju ja juba tema 8-10-liikmelises grupis on skeemi pandud vähemalt 25 000 eurot. „Üks asi on see, kui ma investeerin kuhugi ja ikka juhtub, et ei lähe nii, nagu plaanitakse. Antud juhul on aga see, et ei olegi üritatud kunagi mingit coini luua,“ ütles Ehand ja lisas, et antud on vaid lubadusi, aga ei ole midagi tehtud. „Sellepärast saigi avaldus tehtud, et alustataks uurimist ja las siis Erik Nurm (krüptorahaskeemi Eesti juht – toim) tõestab, et tegelikult ka see ettevõte on üritanud seda kõike teha, mida on päevast päeva lubatud.“

Ehand ütles, et politsei ei ole praegu mõistnud, et tegemist ei ole ebaõnnestunud rahapaigutusega. „Politsei arvab lihtsalt, et see on nässu läinud investeering, aga antud juhul on tegemist kelmuse ja pettusega. Ma ei ole nõus seda niisama jätma. Asi on põhimõttes,“ rääkis ta. Otsuse saab 10 päeva jooksul edasi kaevata ja seda kavatseb Ehand enda sõnul ka teha.

Erik Nurm, kellele Ehand viitab, on Nano Clubi esindaja Eestis, kellest Äripäev on varem kirjutanud kui krüptolausujast, kes on armunud võrkturundusse. Jaanuaris tunnistas Nurm Äripäevale, et Nano Club ei ole tõesti suutnud kõiki lubadusi kohe täita, sest tegemist on ettevõttega, mis üritab omada globaalset haaret, ja sellisel juhul on vaja kaasata ka kolmandaid osapooli. „Kolmandate osapoolte puhul ei ole alati teada, mis on nende tänase päeva tegelik seis, kuivõrd ka isegi ausad on nad kokkuvõttes. Selline element oli meil ka sees see aasta ja sellest tulenes siis ka põhjus, miks me läheme üle uuele blockchain'ile ja sellest aastast pärineva tugeva krüptovaluuta peale,“ rääkis ta (sõnastus muutmata – toim).

Nurm on varem öelnud, et tema on vaid turundaja ja Nano Clubi muul moel ei esinda. Samas heidab Ehandi ette, et Nurm blokeerib Facebooki grupis kõik, kes vähegi negatiivsel toonil sõna võtavad. „Sealt kommuunist heideti mind välja kohe, kui ma ühe korra kriitikat väljendasin. Ma ei saa ühtegi infot. Erik väidab, et tema ei ole seal ettevõttes keegi, tema lihtsalt esindab. Aga kui sa lihtsalt ainult esindad, siis ei saa ju võtta seda õigust, kellele ta annab infot edasi ja kelle ta blokeerib.“

Virtuaalvaluutaga viltu vedamise eest tarbijat ei kaitsta

Finantsinspektsiooni turujärelevalve ja sunni divisjoni juht Kristjan-Erik Suurväli tõdes, et virtuaalvaluuta on väga riskantne ega ole üldjuhul tagatud ühegi materiaalse varaga ning on Euroopa Liidu õigusaktidega reguleerimata, mistõttu ei ole ka tarbijal sisulist õiguskaitset.

Suurväli rõhutas, et kõigepealt peab iga inimene ise olema hoolas ja tähelepanelik ning saama aru, mis investeeringu ta teeb ning kellele ja milleks oma vara annab. „Virtuaalvaluuta ostmisel peab tarbija mõistma, et on väga tõenäoline, et ta võib kaotada suure osa investeeringust või isegi kogu investeeritud raha. Sellele lisaks saab krüptoraha ja selle erinevaid skeeme kasutada kelmuse või investeerimiskelmuse läbiviimiseks.“

Vaata videost, kuidas Erik Nurm Nano Clubi tegemisi aasta tagasi selgitas:

Finantsinspektsioon kelmusi uurida ei saa

Finantsinspektsiooni turujärelevalve ja sunni divisjoni juht Kristjan-Erik Suurväli ütles, et finantsinspektsioon tegeleb tarbijate/investorite teavitamisega. "Meie kodulehel on avalikustatud nimekirjad tegevusluba omavatest finantssektori ettevõtjatest, avaldame hoiatusteateid isikute kohta, kes osutanud või püüdnud osutada finantsteenuseid ilma tegevusloata. Finantsinspektsioonil puudub pädevus kelmuste või investeerimiskelmuste või tegevusloata tegevuse uurimiseks või riikliku süüdistuse esitamiseks. Vastavad volitused on Eestis politseil ja prokuratuuril," selgitas ta.

Suurväli sõnul on finantsinspektsioon korduvalt pannud südamele, et kindlasti tuleb ettevaatusega suhtuda ka investeerimispakkumistesse, mis lubavad suurt tootlust, sest kõrgete tootlustega kaasnevad reeglina ka suuremad riskid. "Kuigi üks või teine investeerimisotsus on iga inimese vaba valik ja investeeritakse omal vastutusel, soovitame sellistesse skeemidesse, mis lubavad ulmelist tootlust, raha mitte panna. Pakkumised, mis näivad liiga head, et tõsi olla, seda üldjuhul polegi," nentis ta.

Ta lisas, et inimeste teavitamisel ja hoiatamisel on suur roll kanda ka meedial. 

Suurväli tõi välja, milliseid küsimusi tuleks enne investeerimisotsuse tegemist teenusepakkujale esitada:

Millel põhinevad vara väärtuse kasvu ennustused?Kuidas saavutatakse krüptoraha väärtuse kasv?Millega ettevõte tegelikult tegeleb?Kes on inimesed selle ettevõtte taga?Millised on rahapaigutuse täpsed tingimused? jne.