Korstnapühkijate must turg

„Nulliring,“ ütles Sussen oma kolleegide tasutud maksude kohta.

Paar aastat tagasi hakkasid korstnapühkimis- ja pottsepatööde ettevõtjate liidu MTÜ juhatuse liikmed Pepe Sussen ja Veikko Nurm jälgima, milline on nende valdkonna ettevõtluskultuur. Tulemused olid nende sõnul jahmatavad – peaaegu iga kord, kui tuli ametikaaslastega jutuks maksude tasumine, läks vestlus üsna kiiresti nugade peale. See ajendas Sussenit kolleegide majandustulemusi reastama ja vaatama nende viimase aja tasutud makse.

„Selgus, et umbes tuhandest pottsepast ja korstnapühkijast ei maksa sentigi makse 700,“ sõnas Sussen. „Me ei uskunud tabelite tulemust. Ei oleks uskunud, et vastu tuleb totaalne nulliring,“ rääkis ta. Kuna mustalt töötavad kolleegid mõjutavad tööturgu vägagi palju, pöördusid Sussen ja Nurm jahmatavate tulemustega esialgu päästeameti poole, kelle vastutusalas on majade tuleohutus ja kes teevad korstnapühkijate ja pottseppadega koostööd. „Tahtsime, et nad kinnitaksid meile, et me oleme tabelis teinud mingi vea,“ rääkis Sussen.

Päästeametist said Sussen ja Nurm enda sõnul vastuse, et maksude maksmise kontrollimine ei ole nende rida. Seejärel pöördusid nad sama murega maksuameti poole. Maksuamet kontrollis ükshaaval asja üle ja otsustati, et tuleb teha riskianalüüs ja kõva teavitustöö. Nimelt olevat paljude korstnapühkijate ja pottseppade maksude maksmata jätmise üheks põhjuseks see, et tegu on nii-öelda „vana kooli inimestega“, kes ei adu, et maksude maksmine on üks osa ausast ettevõtlusest.

Taskuraha teenimine põhitöö kõrvalt

Veebruari alguses pidasid maksuamet, MTÜ Eesti Pottsepad, siseministeerium ja päästeamet korstnapühkijate ja pottseppade infopäeva. „Tulemuseks oli see, et viie nädalaga registreeris kümme korstnapühkijat end ettevõtjana kirja,“ ütles Sussen, kes lisas, et tegu on siiski naeruväärselt lahja tulemusega.

Susseni ja Nurme sõnul on nende turul ebaaus olukord juba ainuüksi sellepärast, et päästeamet koolitas mõni aasta tagasi välja mitusada korstnapühkijat, kellest enamus on tööd tegema jäänud põhitöö kõrvalt ja mõistagi mustalt. „Maksumaksja raha eest koolitati ümbrikupalga vastuvõtjaid välja,“ ilmestas Sussen olukorda.

Sussen ja Nurm märkisid, et tunnevad oma turu ebaausa ettevõtluskeskkonna pärast muret, kuna mustalt tegutsemine tähendab ühtlasi ka seda, et tehtud tööde kvaliteedi üle puudub kontroll. Tuleohutus ei ole aga asi, millesse tuleks kergekäeliselt suhtuda.

Puudulik teadlikkus

MTÜ Eesti Pottseppade juhatuse esimees Aleksander Ljubajev tõdes, et olukord on küllaltki hull. „See takistab oluliselt ausa konkurentsi tingimusi,“ ütles ta. Eesti Pottsepad on tema sõnul võtnud suunaks pottseppade teadvustamise maksukäitumise parandamise vajalikkusest. „Meie liikmete käitumine on paranemas,“ ütles Ljubajev.

Ta lisas, et turgu solgib palju see, et käiakse kutseeksamil ära ja hakatakse kohe tööd tegema, olgugi et tegelikult peaks järgnema veel kolm aastat selliõpinguid. Kutse kohe kättesaanud teevad rohkelt hinnaalandusi, mistõttu tihtipeale kliendid neid ka valivad. Aeg on aga näidanud, et sageli on vaja sellised tööd üsna pea üle teha, sest esimene kord tehti liiga ebakvaliteetset tööd.

„Positiivne on see, et klientide teadlikkus on aastatega paranenud,“ rääkis Ljubajev. Ta soovitas korstnapühkijat või pottseppa valides vaadata üle ettevõtte maksekäitumine ja ka see, kas ettevõttes on näidatud käivet. „Kui ettevõttel on korralik käive olemas, ei kao ta turult niipea ära,“ rääkis ta.

Ljubajevi sõnul on korstnapühkijate ja pottseppade turul nii palju musta turgu peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on olnud seni puudulik kontroll nende maksukäitumise üle ja teiseks on küsimus teenust pakkuvate inimeste mentaliteedis. Eriti hull olukord on Ljubajevi sõnul Ida-Virumaal.

Maksuamet jälgib olukorda

Maksuameti juhtiv maksuaudiitor Sven Enok sõnas, et sarnaselt teiste sektoritega, kus liigub palju sularaha, on ka osadel korstnapühkijatel-pottseppadel ahvatlus tulusid varjata. „See muudab aga konkureerimise keerulisemaks nende ettevõtjate jaoks, kes on harjunud oma tulu ausalt deklareerima,“ tõdes ta.

Enoki sõnul näitab maksuameti riskianalüüs, et maksuriske esineb nii kutsetunnistust omavatel kui ka mitte omavatel isikutel, kes oma põhi- või kõrvaltegevusest korstnapühkija või pottsepana tulusid riigile ei näita. Täpset numbrit või osakaalu maksuamet Enoki sõnul öelda ei saa, kuna hindamiseks, kas maksurisk ka tegelikkuses eksisteerib, on vaja iga ettevõtja tegevusega tutvuda.

Enok rääkis, et maksuamet on andnud valdkonna huvigruppidega vesteldes ettevõtjatele sõnumi, et maksuamet tegeleb juhtumipõhiselt riskiga isikutega. Sageli antakse võimalus ise oma maksukäitumist parandada. „Kui tegeletakse ettevõtlusega, siis tuleb selline tegevus ka registreerida ning maksud vastavalt seadusele deklareerida ja tasuda,“ ütles Enok ja lisas, et kui olukord ei parane, vaatab maksuamet jooksvalt oma tegevuskava üle.

Klient olgu ettevaatlik

Veebraris toimus korstnapühkijate ja pottseppade infopäev, kus maksuamet rääkis teenuse pakkujatele maksudega seotud teemadest. „Arvestades infopäevalt saadud tagasisidet tuleb tõdeda, et maksurisk tuleneb osaliselt ka ettevõtjate puudulikest teadmistest maksude valdkonnas,“ ütles Enok. Ta lisas, et selles osas on maksuamet valmis ettevõtjaid abistama ja nõustama. „Meie huvi on, et valdkonnas oleks tagatud aus konkurents ja et isikute maksuasjad oleksid püsivalt korras,“ ütles Enok.

Lisaks sellele soovitab Enok teenuse tarbijatele omaltpoolt kontrollida teenuse pakkuja tausta – kas on olemas kutsetunnistus ja oskused ning kas on esitatud kõik nõuetekohased dokumendid. Samuti võiks tema sõnul eelistada teenuse pakkujaga kirjaliku lepingu sõlmimist ja võimalusel eelistada raha maksmist ülekandega. „Ülekandega maksmisel jääb sellest ka jälg maha ja on hiljem võimalik tõendada, kes teenust pakkus ning halva töökvaliteedi korral pretensioone esitada,“ rääkis Enok. Tõendamine muutub oluliseks näiteks kindlustusjuhtumite korral.

Pane tähele

Olukorra ilmestamiseks vaatas Äripäev üle MTÜ Eesti Korstnapühkijate Koja ja MTÜ Eesti Pottseppade liikmete tasutud maksud. Kokku on neis 104 registreeritud osaühingut, kellest selle aasta esimeses kvartalis ei maksnud sentigi makse või palka 46 ettevõtet ehk 44%. Tuleb märkida, et paljud liikmetest tegutsevad kas FIEna või pole end isegi FIEks registreerinud. Samuti ei ole kõik Eestis tegutsevad pottsepad ja korstnapühkijad nende kahe mittetulundusühingu liikmed.

Tabelis on toodud pottseppade ja korstnapühkijate MTÜ liikmed läbisegi. Tabelis väljatoodud keskmine brutopalk inimese kohta on Äripäeva tuletatud ettevõtete tasutud maksude ja töötajate arvu pealt ja on seega hinnanguline summa.