Eesti Energia suurdiilile võidakse veel pidurit tõmmata

Nelja Energia ASi juhatuse liikme Kalle Kiigske sõnul tundub see hõiskamine veel liiga varajane ja ennatlik. “Ma ei hakkaks siin karunahka jagama, enne tuleb loom ikka kinni püüda,” märkis Kiigske, kellel on ettevõttes ka ligi 2,4% osalus.

Sümboolselt Eesti Energia ja Nelja Energia ühises Paldiski tuulepargis toimunud lepingu allkirjastamisel eile kohal olnud Eesti Energia juhid ja Norra munitsipaalettevõtte Vardari esindajad on aga tehingu õnnestumises kindlad. Nemad on rahul ka müügihinna ja tehingu kuluga.

“Kui aasta alguses tuli Vardarilt teade, et nad tahavad oma Baltikumi varad müüa, siis see oli meile suurepärane võimalus ja me hakkasime Nelja Energia ostmise nimel pingutama. See aitab meil paremini viia ellu oma eesmärke, eriti arvestades seda, et saime möödunud aastal mitu tagasilööki,” rääkis Eesti Energia juht Hando Sutter, viidates Tootsi tuulepargi kohtuvaidlustele.

Sutteri sõnul on ka 493 miljoni euroni küündiv lõplik tehingu hind mõistlik ning vastab turuolukorrale. 289 miljonit eurot makstakse aktsionäridele ja lisaks võetakse üle ka 204 miljoni euro ulatuses Nelja Energia laenud. Sutteri sõnul kasutatakse selleks juba varem kõrvale pandud vahendeid ja veidi ka pankade laenuraha. “Riigi abiga me pole arvestanud ja me saame ikka ise hakkama,” märkis Sutter.

Tehinguga jäid rahule ka norrakad, kellele kuulub Nelja Energias suurosalus ehk 77% aktsiatest. “Mõne aja eest otsustati, et Vardar peab keskenduma hüdroenergiale Norra riigis ja seega väljuma kõigist oma Baltikumi äridest. Me oleme Nelja Energia müügitehinguga väga rahul ja õnnitlen ostu puhul Eesti Energiat ja selle tütarettevõtet Enefit Greeni,” rääkis Vardari tegevjuht Thorleif Leifsen.

Väikeosanikud võtavad paratamatusena

Ürituselt puudusid aga Nelja Energia juhid ja ettevõtte väikeaktsionärid. Kui tehing viiakse lõpule, läheb investorite vahel jaotamisele 289 miljonit eurot. Sellest summast lõviosa ehk 223 miljonit eurot läheb Norra Buskerudi omavalitsusele kuuluvale firmale Vardar. Ülejäänud 66 miljonit läheb valdavalt Eestist pärit väikeosanikele.

Tuntud ettevõtja Jüri Mõis, kellele kuulub JMB Investeeringute OÜ kaudu Nelja Energiast 4%, jääb tehinguga üldiselt rahule. Tema saab sealt umbes 11,6 miljonit eurot. “Eks ta veidi ole olude sund, sest igal asjal on ju oma algus, õitseng ja lõpp. Mulle tehing sobis ja ega muidu tehingud ei toimu, kui mõlemale poolele ei sobiks,” rääkis Mõis.

Tema sõnul ei vasta aga tõele jutud, nagu oleks Eesti Energia teinud teistest kaks korda kõrgema pakkumise. “Ega teised tegid ka väga häid pakkumisi, et Eesti Energia ei olnud ju mäekõrguselt üle,” kinnitas Mõis, kes kavatseb saadava raha uutesse projektidesse investeerida. “Eks nüüd tuleb sättida investeeringud ringi, täpselt samasugust varaklassi ei leia, aga midagi kindlasti. Selles investori elu seisnebki,” lisas ta.

Oma ettevõtte Kakssada Kakskümmend Volti OÜ kaudu tehingust ligi 430 000 eurot teeniva Raivo Heina sõnul võivadki kõige rohkem rahul olla Nelja Energia asutajad.

Hein ise sisenes ettevõttesse seitsme aasta eest ja tema jaoks hind kõige parem ei olnud. “Ma ütlen, et minul on hea meel, et ma väljun sellest tehingust väikse kasumiga. Olen selline pragmaatiline äriinimene ja tean, et kõik asjad on alati müügis ja kõigega võib alati tegelema hakata,” rääkis Hein.

Kuigi investor riigifirma otsusele hinnangut anda ei soovinud, avaldas ta lootust, et taastuvenergiasse saab edaspidigi investeerida. “Nüüd jääb ainult loota, et Enefit Green oma aktsiad börsile lõpuks ajab ja kõik inimesed saavad sellest osa,” märkis Hein.  

Tehing polegi nii kindel?

Lisaks Kiigskele tõmbas rõõmujoovastusele pidurit aga ka advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Elo Tamm. “Kaheldav on küll, kas konkurentsiamet saab sellisele tehingule loa anda, sest nad peavad kontrollima, kas tekib või tugevneb turgu valitsev seisund. Kui see tekib või tugevneb, siis nad peaksid selle koondumise keelama,” märkis Tamm. Siinkohal on Tamme sõnul küll olemas mänguruum turgude defineerimisel, sest alati on võimalik turgu defineerida laialt või kitsalt.

“Praegu on täpsemaid andmeid teadmata keeruline kommenteerida, kas nad saavad loa, aga igal juhul tekitab kahtlusi. Nii kaua aga, kuni nad luba pole saanud, nii kaua nad koondumist lõpule viia ei saa,” märkis Tamm. Eestis on konkurentsiametil otsuse tegemiseks aega kokku ligi viis kuud.

Eesti Energia juht Hando Sutter lükkas eile aga need kahtlused ümber. Tema sõnul ei ole olemas taastuvenergia turgu ega Eesti turgu, vaid ühendatud elektriturg. “Minimaalne, millest me saame rääkida, on Balti ja Põhjamaade elektriturg, mille maht on 400 teravatt-tundi aastas. Nelja Energiaga kokku toodaksime vaid umbes 2% kogu sellest mahust,” rääkis Sutter, kelle sõnul Eesti Energia sellel turul hindu kuidagi ei mõjuta.

Sutteri sõnul on ka taastuvenergia arendamise turg väga rahvusvaheline mõiste ja selles maailmas ei tunta piire. “Kui ei oleks Nelja Energiat ostnud meie, oleks seda teinud mõni teine suurettevõte, mis on tõenäoliselt samuti riigi osalusega,” jäi Sutter enesekindlaks.

Roheline tuli ka Enefit Greeni börsidebüüdiks

Sutteri sõnul annab Nelja Energia ost kindlama jalgealuse ka Eesti Energia tütre Enefit Greeni börsileviimiseks. Kas see võiks asset leida juba selle aasta lõpus või tuleva aasta alguses, Sutter veel ütlema ei soostunud. “Börsileminek on selline asi, millest me peame rääkima ühe allika kaudu ja kedagi me eelistada ei saa,” lausus Sutter. “Päris palju tööd on aga selleks juba tehtud,” lisas ta.

Kui konkurentsiametitelt load kätte saadakse, kavatsetakse Nelja Energia ühendada täielikult Enefit Greeniga.

Tasub teada

Äripäeva hinnangul on tegemist Eesti ajaloo suuruselt kolmanda ettevõtte müügitehinguga. Sellest suurem on olnud vaid Hansapanga müük rootslaste Swedbankile umbes 1,6 miljardi euro eest. Laevafirma Tallink ostis omal ajal Silja Line’i ligi 470 miljoni euro eest.

Ka Eesti Energia jaoks tähendab Nelja Energia ost üht suurimat investeeringut, mida ületab mahu poolest vaid Auvere Elektrijaama ehitus (millele on kulutatud ligi 570 miljonit eurot).

Ostuks peaks Eesti Energial ka raha jaguma, sest märtsi lõpu seisuga oli ettevõttel likviidseid varasid umbes 337 miljonit eurot. Lisaks on firmal võimalik kasutada 150 miljoni euro eest likviidsuslaenulepinguid kahelt pangalt.

Nelja Energia AS omanikud ja tehingust saadav tulu:

77,17% Vardar Eurus AS, saab 223 miljonit eurot5,39% Ivard OÜ (võtmeisik Peeter Mänd), saab 15,6 miljonit eurot4,35% Vestman Energia AS (Aivar Berzin), saab 12,7 miljonit eurot4% JMB Investeeringute OÜ (Jüri Mõis), saab 11,6 miljonit eurot2,43% HTB Investeeringute OÜ (Hannes Tamjärv), saab veidi üle 7 miljoni euro2,38% Solarcom OÜ (Martin Kruus), saab ligi 6,9 miljonit eurot2,38% Atradius OÜ (Kalle Kiigske), saab ligi 6,9 miljonit eurot1,47% Skype'i loojate investeeringute firma Ambient Sound Investments OÜ (Toivo Annus, Ahti Heinla, Priit Kasesalu, Jaan Tallinn, Annika Tallinn), saab 4,3 miljonit eurot0,27% United Partners Investments OÜ (Mart Tooming ja Tarmo Rooteman), saab 780 000 eurot0,15% Kakssada Kakskümmend Volti OÜ (Raivo Hein ja Marilin Hein), saab 430 000 eurot